Riigikohus andis õiguse ettevõtjatele: rahepesu andmebüroo päring ületas mõõdukuse piirid
Riigikohus rahuldas usaldushaldusteenust ja äriühingute teenust pakkuvate ettevõtete kaebuse rahapesu andmebüroo (RAB) vastu. Kaebuse põhjuseks oli RABi ettekirjutus, mis kohustas kõiki usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujaid (kokku 322 adressaati) vastama küsimustikule, mis sisaldas 44 mahukat küsimust.
RABi ei ajendanud küsitlust tegema konkreetne rikkumiskahtlus, vaid selle eesmärk oli hinnata usaldus- ja äriühingute teenuse pakkumisega kaasnevaid riske ning töötada välja meetmed nende maandamiseks.
Ent kaebuse esitanud ettevõtted pidasid küsimustikku ebamõistlikult mahukaks ja osasid küsimusi asjasse mitte puutuvateks. Osadele küsimustele aga oleks RABil võimalik saada vastused avalikest andmebaasidest või riiklikest registritest, majandusaasta aruannetest vms.
Usaldushaldusteenus ja äriühingute teenus
Usaldushaldusteenus - teenus, kus teenusepakkuja haldab kliendi nimel vara või õigusi usalduslepingu alusel. Näiteks trust'i või muu usaldusstruktuuri loomine ja haldamine.
Äriühingute teenus - teenus, mis hõlmab äriühingute loomist, nende juhtorganite liikmete vahendamist, registriaadressi pakkumist, osaluste hoidmist kliendi nimel või muul viisil äriühingu struktuuri haldamist.
Need teenused on rahapesu vaates riskantsed, sest:
- Võimaldavad varjata tegelikke kasusaajaid.
- Loovad anonüümsuse riski, kui teenusepakkuja ei rakenda piisavaid hoolsusmeetmeid.
Küsimused, millele RAB nõudis kahe kuu jooksul vastuseid, jaotusid järgmistesse plokkidesse:
- üldandmed (küsimused 1-13);
- sisekontroll ja siseaudit, riskihinnang ja riskiisu (küsimused 14-20);
- kliendid (küsimused 21-33);
- sanktsioonid (küsimused 34-39);
- teadete esitamine (küsimused 40-42);
- äritegevuses kasutatavad vahendajad ja muud isikud ning teenused (küsimused 43-44).
Halduskohus kuulutas õigusvastaseks küsimused 9-11 ja 40, sest "RAB-il pole õigust nõuda teavet, mis on tal endal olemas või on vaevata avalikest registritest kättesaadav." Ülejäänud osas jäi kaebus rahuldamata.
Küsimuses 9 küsiti adressaadi töötajate hulga ja tööaja kohta, küsimuses 10 küsiti, mitu niisugust ettevõtet adressaat asutas, mille osanikuks sai adressaadiga seotud isik, küsimuses 11 küsiti, mitu niisugust ettevõtet asutasid 2022. a-l adressaadiga seotud isikud, mille osanikuks oli seotud isik, ning küsimuses 40 küsiti, kas adressaat on esitanud alates tegevusloa saamisest RAB-ile teateid.
Ettevõtted kaebasid otsuse edasi, ent ringkonnakohus jättis nende kaebuse rahuldamata: "Halduskohus ei eksinud hinnangus, et ettekirjutus ei ole nii koormav, et see oleks toonud kaasa kaebajate õiguste ja vabaduste moonutuse. Ettekirjutuse vaidlustas 322 sektoris tegutsevast ettevõtjast üksnes üheksa."
Riigikohtu otsus
Riigikohus, kuhu ettevõtted otsuse edasi kaebasid, seevastu rahuldas ettevõtete kaebuse.
Seotud lood
Seni oli võlausaldajal praktikas väga raske midagi kätte saada, kui äriühingu juhatuse liige ajas ettevõtte ja isikliku rahakoti segamini ning põhjustas maksejõuetuse, hiljutine riigikohtu lahend toob aga olulise leevenduse.
Riigikohus selgitas tänases otsuses, mis vahe on kindlustussummal ja kindlustusväärtusel ning millal võib kindlustusandja vähendada kahjuhüvitist väites, et kindlustus kehtib vaid osaliselt ehk rakendada alakindlustust.
Enimloetud
1
3
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele