Soome parlament kiitis 6. novembril heaks seaduse, millega ettevõtete kasumimaks langeb 2027. aasta alguses 20 protsendilt 18 protsendile. Poolt oli 110 ja vastu 54 rahvasaadikut. Majandusteadlaste seas oli selle maksumuudatuse üks veendunumaid toetajaid Soome majandusuuringute instituudi ETLA juht Aki Kangasharju, kes 2027. aasta aprillis esineb Pärnu Finantskonverentsil.

Soome parlament kiitis heaks ettevõtete kasumimaksu langetamise 20 protsendilt 18 protsendile alates 2027. aastast. ETLA juht Aki Kangasharju leiab, et kuigi otsene kasumimaksu laekumine võib väheneda, võib muudatus kasvatada riigi kogumaksutulu investeeringute, tööhõive, palkade ja tarbimise kasvu kaudu. Tema hinnangul sõltub maksulaekumine rohkem ettevõtete kasumlikkusest kui maksumäärast ning madalam maksukoormus parandab Soome konkurentsivõimet.

Soome langetab kasumimaksu. Tuntud ökonomist ütleb, et see võib kasvatada maksutulu
Osa majandusteadlasi ja poliitikuid oli maksulangetuse vastu, kartes, et langetus vähendab niigi võlakoormaga hädas oleva riigi maksutulu. Kangasharju aga leiab, et kriitikud keskenduvad liiga kitsalt üksnes ettevõtte tulumaksu laekumisele. Tema sõnul tuleks arvesse võtta ka maksulangetuse mõju investeeringutele, tööhõivele, palkadele ja tarbimisele.
„Maksutulu seisukohalt on olulisem ettevõtete võime kasumit teenida kui see, kas maksustatavalt kasumilt võetakse maksu 18 või 20 protsenti," kirjutasid Kangasharju ja ETLA uuringujuht Tero Kuusi eelnõud kommenteerides.

Vaidlus käib selle üle, mida üldse mõõta

Ettevõtte tulumaksu langetamise vastased viitavad uuringutele, mille järgi madalam maksumäär ei suurenda ettevõtete investeeringuid ega kasumeid piisavalt, et korvata riigile tekkivat otsest maksutulu vähenemist.
Kangasharju peab uuringut oluliseks, sest tema hinnangul on see üks esimesi Euroopa empiirilisi analüüse, mis üritab mõõta ettevõtte tulumaksu mõju kogu majandusele, mitte ainult kitsale maksubaasile.

Maksutulu sõltub rohkem kasumist kui maksumäärast

Kangasharju ja Kuusi hinnangul näitab ka Soome enda kogemus, et ettevõtte tulumaksu laekumist mõjutab rohkem ettevõtete kasumlikkus kui ametlik maksumäär.
2000ndate aastate alguses oli Soome ettevõtte tulumaksu määr 29 protsenti, 2014. aastast 20 protsenti ning järgmisel aastal langeb see 18 protsendile. Seega saab riik sama suurelt maksutatavalt kasumilt praegu 9 protsendipunkti ja järgmisest aastast 11 protsendipunkti vähem maksu.
Ometi ei ole ajaloolistes andmetes näha otsest seost ettevõtte tulumaksu määra langetamise ja maksulaekumiste vähenemise vahel. Kangasharju ja Kuusi hinnangul on kasumimaksu laekumise muutused olnud palju tihedamalt seotud ettevõtete kasumite kõikumisega.
"Maksulaekumiste vähenemine langeb ajaliselt kokku brutokasumite kahanemisega, mitte ettevõtte tulumaksu määra alandamisega. Seega ei tulene avaliku sektori rahanduse probleemid liiga madalast ettevõtte tulumaksu määrast, vaid ettevõtete nõrgast majandustulemusest. Selle põhjal võib väita, et ettevõtete maksukoormust tuleks pigem vähendada kui suurendada," arvavad Kangasharju ja Kuusi.
Maksud, kasumid ja sisemajanduse koguprodukt. Ettevõtete makstud tulumaks ja brutokasumid osakaaluna SKPst. Halliga on märgitud perioodid, mil ettevõtte tulumaksu määra alandati. Helesinine joon ja vasak telg - ettevõtetelt laekuv kasumimaks suhtena SKPsse. Tumesinine joon ja parem telg - ettevõtete brutokasumid suhtena SKPsse.
  • Maksud, kasumid ja sisemajanduse koguprodukt. Ettevõtete makstud tulumaks ja brutokasumid osakaaluna SKPst. Halliga on märgitud perioodid, mil ettevõtte tulumaksu määra alandati. Helesinine joon ja vasak telg - ettevõtetelt laekuv kasumimaks suhtena SKPsse. Tumesinine joon ja parem telg - ettevõtete brutokasumid suhtena SKPsse.

Mikrouuringud ei näita kogu pilti

Kangasharju hinnangul on suur osa ettevõtte tulumaksu käsitlevast teaduskirjandusest üles ehitatud mikromajanduslikule lähenemisele. Sellistes uuringutes püütakse mõõta ainult ettevõtte tulumaksu mõju ettevõtte maksustatavale kasumile, mitte mõju ka ülejäänud majandusele. Tema sõnul tekitab olukorra asjaolu, et selliste makromõjude usaldusväärne modelleerimine on keeruline ning Soome kohta on vastavaid analüüse seni vähe.

Soome maksustab uusi investeeringuid konkurentidest karmimalt

Kangasharju sõnul annab ettevõtte tulumaksu langetamiseks põhjust ka rahvusvaheline konkurents.
Kuigi Soome üldine ettevõtte kasumimaksu määr ei erine oluliselt konkurentidest, näitab OECD statistika, et uutele investeeringutele langev tegelik maksukoormus on Soomes kõrgem kui OECD, Euroopa Liidu ja Põhjamaade keskmine.
Soome on Kangasharju sõnul üks väheseid OECD riike, kus uued investeeringud on maksustatud karmimalt kui juba olemasolev kapital - seega ei soosi maksusüsteem piisavalt uusi investeeringuid ega ettevõtete kasvu.
Selle probleemi üks lahendus saaks olla suuremad maksusoodustused ning kulumimäärad uutele investeeringutele. Ent erandite ja soodustuste süsteem suurendab paratamatult bürokraatiat, seetõttu peab Kangasharju ettevõtte kasumimaksu üldist alandamist lihtsamaks ja läbipaistvamaks lahenduseks.
Kangasharju võtab oma seisukoha kokku põhimõttega, et ettevõtte tulumaksu eesmärk ei peaks olema võimalikult kõrge maksumäär, vaid selline maksutase, mis toetab ettevõtete kasumlikkust ja investeerimisvõimet.
„Maksumäär tuleks seada tasemele, mis maksimeerib ettevõtete võime kasumit teenida, mitte staatiliselt hinnatud maksutulu suuruse."
Soome kasumimaksu langetamise poolt- ja vastuväidete ning poliitilise debatiga saad pikemalt tutvuda SIIN.

Aki Kangasharju

Aki Kangasharju on Soome üks tuntumaid majanduseksperte. Ta juhib Soome juhtivat majandusuuringute instituuti ETLAt ning on varem töötanud Nordea peaökonomistina ja Soome riikliku majandusuuringute keskuse (VATT) juhina.
Kangasharju on tuntud selgete ja otsekoheste seisukohtade poolest. Ta osaleb aktiivselt Soome majandusarutelus ning on järjepidevalt juhtinud tähelepanu küsimusele, kuidas parandada Põhjamaade konkurentsivõimet ja majanduskasvu ajal, mil senised lahendused enam oodatud tulemusi ei anna.
Pärnu Finantskonverentsil esineb Aki Kangasharju teemal "Põhjala ja Baltikumi majanduse järgmine vaatus"

Seotud lood

Analüüsid
  • 09.11.26, 11:22
Professor, kes uuris Nokia langust seestpoolt: asi polnud mahamagamises ega Apple'is
Kuidas saab maailma edukaim ettevõte mõne aastaga kokku kukkuda? Strateegiakonsultant ja Aalto ülikooli professor Timo Vuori, kes tuleb esinema Pärnu Finantskonverentsile, lükkab ümber kaks levinud selgitust.
  • ST
Sisuturundus
  • 05.11.26, 15:52
AC Hotel by Marriott Vilnius esimene tegevusaasta ületas ootusi: mida näitavad Vilniuse suundumused Balti riikide investoritele?
Vilniuse kesklinnas Püha Jaakobi kvartalit haldav ettevõte Orkelos valdymas pakub kuni 9. novembrini 9,5% aastaintressiga võlakirju. Kvartali üüritavast pinnast on välja üüritud 98,9% ning seal tegutsev AC Hotel by Marriott Vilnius ületas selle aasta üheksa kuuga EBITDA plaani 19% võrra. Hotelli juht Evelina Šukytė sõnul olid paremate tulemuste taga nõudlus konverentside järele, juba enne avamist alustatud müük ning järjepidev tegevuse ja kulude juhtimine.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Finantsuudised esilehele