Eesti Panga ja statistikaameti koostöös 2021. aastal läbi viidud leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu tulemused näitavad, et eelmise finantskriisi ja pandeemiakriisi vahelisel ajal suurenes Eesti perede jõukus märkimisväärselt: aastatel 2013–2021 kasvas leibkondade vara keskmiselt üle 50%, kirjutavad Eesti Panga ökonomistid Tairi Rõõm ja Jaanika Meriküll.

- Eesti Pank uuris Eesti perede varalist seisu.
- Foto: Raul Mee
Eelmisel kümnendil, mis jäi kahe suure kriisi – globaalse finantskriisi ja koroonapandeemiast põhjustatud majanduskriisi – vahele, leidis Eestis aset väga dünaamiline majandusareng. Kiirelt kasvasid nii sissetulekud kui ka varade hinnad, mistõttu suurenes märkimisväärselt ka perede jõukus. Selle kasvust annavad ülevaate HFCS (Household Finance and Consumption Survey) uuringud, mida viidi Eestis läbi aastatel 2013, 2017 ja 2021.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Võlakirjade märkimine kestab 20. maist kuni 5. juunini
Lords LB Asset Management’i hallatav investeerimisühing Atsinaujinančios Energetikos Investicijos (AEI) alustab 5 miljoni euro mahus võlakirjade pakkumist, mille fikseeritud aastaintress on 9%. Viimasesse tegevusetappi jõudnud ettevõte, mis haldab 165 miljoni euro väärtuses vara Poolas, Leedus ja Lätis, seab eesmärgiks müüa kõik toimivad ning arendatavad projektid hiljemalt 2027. aasta lõpuks. Viimasel ajal on AEI päikese- ja tuuleparke omandanud Suurbritannia ja Soome strateegilised investorid.