Madala inflatsiooni ja null- või negatiivsete intressimäärade aastatel liitusid paljud keskpangad kliimamuutuste vastase võitlusega. Nad hakkasid katsetama erinevaid vahendeid, nagu erilaenud, varaostud ja roheliste investeeringute poole kallutatud tagatisnõuded. Ent tagasi tulnud inflatsioon on muutunud rahapoliitika kujundajad ettevaatlikumaks.
LBSi majandusprofessor Lucrezia Reichlin. Aastatel 2005-2008 töötas ta Euroopa Keskpanga uuringute direktorina
  • LBSi majandusprofessor Lucrezia Reichlin. Aastatel 2005-2008 töötas ta Euroopa Keskpanga uuringute direktorina
  • Foto: Bernd Hartung for ECB
Arvatavasti on keskpankurid täis tahet näidata, et nende peamine eesmärk on hinnastabiilsuse saavutamine, mis tähendab, et kui inflatsioon ületab püsivalt sihttaset, saab kliimapoliitika vähem tähelepanu.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 10:03
Balti krediidiühistute grupp alustab võlakirjade emissiooni teist etappi
Märkimisperiood kestab 26. juunini
Leedu Keskne Krediidiühistu (LCKU), mis ühendab Balti riikide suurimat krediidiühistute võrgustikku, alustab allutatud võlakirjade programmi teist etappi. Leedus, Lätis ja Eestis pakutakse investoritele 11.–26. juunini võimalust soetada kuni 4 miljoni euro väärtuses 8,25% tootlusega võlakirju. Emissiooni esimene etapp ületas pakkumist märkimisväärselt.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Finantsuudised esilehele