Majandusnobelist 2024: kasutagem tehisaru selleks, mida inimesed ei suuda teha, mitte inimeste asendamiseks

Tehnoloogiasektori juhtide, paljude asjatundjate ja ka akadeemikute sõnul on tehisintellekt muutmas maailma läbi enneolematu tootlikkuse kasvu. Mõned usuvad koguni, et masinad teevad varsti kõike, mida suudavad inimesed, tuues piiritu õitsengu ajastu. On ka veidi põhjendatumaid ennustusi. Näiteks Goldman Sachs ennustab, et generatiivne tehisintellekt suurendab järgmisel kümnendil ülemaailmset SKT-d 7%. McKinsey Global Institute prognoosib, et SKT aastane kasvumäär võib praegusest kuni 2040. aastani tõusta 3–4 protsendipunkti. The Economist usub, et tehisintellekt toob õitsengu sinikraedele.

Tehnoloogiamiljardärid, nagu Bill Gates, Mark Zuckerberg ja Elon Musk, ei kuulu mitte ainult inimkonna ajaloo rikkaimate inimeste hulka. Nad on ka erakordselt mõjukad – sotsiaalselt, kultuuriliselt ja poliitiliselt. Osaliselt peegeldab see sotsiaalset staatust, mille meie ühiskond rikkusele üldiselt omistab.

Kuigi majandusteaduses kipub au ja glamuuri väheks jääma, siis vähemalt kord aastas on ka majandusteadlastel võimalik uudisportaalides püünele tõusta – siis kui jagatakse Nobeli auhinda majandusteaduse alal. Samas ei saa öelda, et auhinna seekordsed laureaadid oleksid kabinetivaikuses varjus püsinud tegelased.

Tänavuaastane Nobeli majanduspreemia näitab institutsioonide olulisust riigi majanduslikus elus. See läks jagamisele Daron Acemoglu, Simon Johnson ja James A. Robinson vahel.

Eelmisel aastal moodustasid Balti riikide investorid 92% piirkonna ärikinnisvara tehingute koguväärtusest, kuid sadu miljoneid eurosid maksvad kinnisvaraobjektid on seni olnud ligipääsetavad ainult suurkapitalile. Avalikult jaotatavad Lords LB Asset Managementi hallatava Baltic Core Property Fundi investeerimisfondi osakud võimaldavad sellele turule siseneda ka jaeinvestoritel. Fondi esimene kavandatud investeering on Vilniuse ärikeskus Artery, mis tegutseb 98 protsendilise täituvusega.