Finantsuudised.ee ja Raamatupidaja.ee lugejate seas läbi viidud veebiküsitlus näitas, et e-arvete kasutamise hoogustamise eesmärgil tuleva aasta 1. juulist jõustuvad seadusemuudatused võivad e-arvete pooldajatele valmistada pettumuse.
Millises suunas hakkavad e-arvete kasutamist mõjutama värsked seadusemuudatused, mis jõustuvad tuleva aasta 1. juulist? Ühest küljest saavad kõik ettevõtted võimaluse nõuda endale üksnes e-arvete esitamist, aga teisalt kaob avaliku sektori üksuste kohustus võtta igal juhul vastu üksnes e-arveid.
Ligi 70% raamatupidamisdokumentidest sisestatakse meie tänases digiriigis veel käsitsi, mis tähendab, et suur hulk raamatupidaja igapäevatööst kulub arvete sisestamisele ja välja saatmisele. Merit Tarkvara arenduskonsultant Jekaterina Schleigeli sõnul e-arvete täit potentsiaali Eestis kasutusele võetud, kuna sisuliselt tehakse e-postiga sisse tulnud arve puhul kogu andmesisestus endiselt käsitsi.
Kuigi eraisikute keskmised kahjud möödunud aastal vähenesid, on kurjategijate sihtmärkidena üha enam esile kerkinud ettevõtted. Suurimaks ohuks Eesti ettevõtetele on võltsarvete saatmine, mis on toonud kaasa olulisi rahalisi kaotusi. Keskmine kahjusumma ulatus 2024. aastal 38 500 euroni, mida on aasta varasemaga võrreldes ligi 15 000 euro võrra enam.
Kaasatud raha investeeritakse kasvavatesse ettevõtetesse
Läti üks olulisemaid investeerimisettevõtteid ja mitme börsiettevõtte suuromanik ALPPES Capital pakub Eesti, Läti ja Leedu investoritele nelja-aastase tähtajaga võlakirju. Võlakirjade aastane intressimäär on 8,75% ja intressi makstakse iga kuu. Märkida saab 17. novembrini.