Föderaalreserv on surve all: Powell ei vaata Trumpi, vaid majandust, kuid Trump võib ikka saada oma

Investorid läksid pessimistlikuks, mille tõttu kukkusid korraga nii USA aktsiaturg kui ka riigivõlakirjad – ajalooliselt alles kolmandat korda. S&P 500 indeks oli pessimismi haripunktis kaotanud ligi neljandiku oma väärtusest. Suurem kokkuvarisemine jäi aga tulemata ja täna oleme olukorras, kus baasintress on püsinud üle nelja protsendi juba pea kolm aastat, samal ajal kui aktsiaturud on jõudnud rekordtasemetele.

Vaatamata Donald Trumpi rünnakutele ja püüdlustele Föderaalreservi juhtkonda ümber kujundada, on Jerome Powell hoidnud intressimäärasid viimased kaheksa kuud stabiilselt 4,25–4,5% tasemel. Powell ei karda Trumpi, vaid inflatsiooni uut tõusu, mis võib taas hoogu saada tariifide tõttu.

Veelgi enam kardab ta aga majanduslangust. Sedavõrd suure võlakoormaga riik nagu USA ei saa endale lubada olulist SKT kahanemist – vastasel juhul muutub võla teenindamine problemaatiliseks. Selle vältimiseks peaks Fed ühel hetkel intresse järsult kärpima ja majandust rahaga turgutama. Paraku tooks see peaaegu kindlasti kaasa uue inflatsioonilaine, võib-olla isegi tugevama kui tariifide mõjul. Seetõttu on Powelli mure igati põhjendatud.

Tööturg on tavaliselt esimene, mis annab märku majanduse jahtumisest. Praegu on USA töötusmäär siiski vaid 4,2% – ajalooliselt madal. Võrdluseks: isegi 2006. aasta kinnisvarabuumi haripunktis oli USA-s töötuid rohkem kui täna. Esmapilgul võiks arvata, et muretsemiseks pole põhjust.