„Riigi võlakirjadesse investeerinud ja neid lunastamiseni hoidvad investorid teenivad järgmisel aastal turvaliselt 3,3% tulu, mis ületab pangahoiuste keskmise intressi,“ kirjutab rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees ministeeriumi blogis. „Võlakirja emiteerimise ajal võrreldi riigi võlakirja tulusust pankade tähtajaliste hoiustega, mille intressimäärad lühemates tähtaegades ületasid sellel hetkel riigi kaheaastase võlakirja tulusust.“
Seotud lood
3,3protsendine Eesti võlakiri jättis jaeinvestorid pigem külmaks, kuid kutseliste investorite suure huvi tõttu kujunes pakkumise kogunõudlus 821 miljoni euroni.
Eesti riik kaasas 2024. aastal kapitaliturgudelt kokku üle 1,7 miljardi euro, mis on kaks korda rohkem kui aasta varem.
31. märtsil toimus Eesti riigivõlakirjade oksjon, mille eesmärgiks oli kaasata kuni 250 miljonit eurot 6 ja 12 kuu pikkuste riigivõlakirjadega. Lühemaid võlakirju emiteeriti 60 miljoni ja pikemaid 190 miljoni euro eest.
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Valmisolek maksta rohkem makse on järsult langenud
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele