Urmas Volens: õiguskaitsesüsteem vaimse pankroti äärel, advokaadibüroodel tööd jagub
2025. aasta arenguid kokku vōttes tuleb tōdeda, et suund, kuhu kohtud, prokuratuur ja notariaat liiguvad, on murettekitav. Kui sellised tendentsid jätkvad, terendab kogu süsteemi vaimne pankrot.
Tsiviil- ja haldusvaidluste arv kohtutes kasvab, menetlusajad pikenevad. 2025. aastal esitati Eesti kohtutesse esimeses astmes lahendamiseks varasemast jälle rohkem asju: 37 532 (+6,4% ) tsiviilasja, 5161 väärteoasja (+9,8%), 3444 haldusasja (+1,7%). Selgelt on näha, et suuremad ja keerulisemad menetlused muutuvad aeglasemaks, esimeses astmes otsuseni jõudmiseks kulub juba 3-5 aastat, ringkonnakohtu menetlus on kujunenud 2 aasta pikkuseks.
Artikkel on osa Infopanga advokaadibüroode värskest kvartaliraportist.
Tahad teada, mis õigusteenuste sektoris toimub?
Kui selline trend jätkub, hakkab vaidluste lahendamise aeg mõjutama Eesti konkurentsivõimet ja õigusriigi toimimist laiemalt. Avalikkuse ette on toodud mitmeid lugusid kohtunike suurest töökoormusest tingitud läbipōlemisest ja muudest tervisehädadest. Olukorra lahendusena arutatakse tegeliku kohtuorganisatsiooni juhtimise korrastamise ja töö efektiivsemaks muutmise asemel fookuse täielikult kaotanud debatis selle üle, kas maa- ja ringkonnakohtuid tuleks ühendada vōi oleks see pōhiseadusega vastuolus ja seetōttu tuleks asuda pōhiseadust muutma.
Kui selline trend jätkub, hakkab vaidluste lahendamise aeg mõjutama Eesti konkurentsivõimet ja õigusriigi toimimist laiemalt.
Kohtutesse jōudvate kriminaalasjade arv on küll veidi vähenenud (10 498 asja, -5%), kuid menetlusasutuste tehtud otsused mitmete avalikkuse tähelepanu all olnud asjades on ühiskonna ōigustunnet ja usaldust oluliselt riivanud, lisaks tekitanud menetlusele allutatud isikutele ja nende lähedastele pōhjendamatuid kannatusi.
Tekkinud on kahtlus, kas kriminaalmenetlust on kasutatud ametnike isiklike ambitsioonide saavutamise vōi, veel hullem, isiklike tülide lahendamise vahendina (kui viimane väide paika peaks pidama, on tegemist riigi julgeolekut ohustava kuritarvitusega). Vigade tunnistamise ja usalduse taastamise asemel tegelevad asutuste juhid organisatsioonide ebaōigeks osutunud otsuste ōigustamisega, mis pigem veelgi vähendab usaldust.
Need kurvad arengud mōjutavad ka ōigusteenuste turgu. Tsiviilasjade pikk menetlusaeg on toonud kaasa selle, et suuri pōhimōttelise tähendusega ärivaidlusi jōuab kohtutesse ja eriti kōrgematesse kohtutesse pigem vähem, neid püütakse lahendada läbirääkimiste teel, kasvamas on vahekohtute roll. See on iseesesest muidugi hea areng.
Suuri pōhimōttelise tähendusega ärivaidlusi jōuab kohtutesse pigem vähem, neid püütakse lahendada läbirääkimiste teel, kasvamas on vahekohtute roll.
Seotud lood
Pärast viit aastat riigikohtunikuna taasliitus advokaadibüroo NOVE meeskonnaga büroo kaasasutaja Urmas Volens.
Mullu pälvis palju tähelepanu erikontrolli läbi viimine mitmes riigile kuuluvas äriühingus ja juhtorgani liikmete vastutuse hindamine, mille uurimiseks algatati mõnel juhul kriminaalmenetlus. Sagenenud on ka eraettevõtete juhatuse liikmete vastutuse küsimused, kirjutavad advokaadibüroo COBALT partner Annika Peetsalu ja valdkonnajuht Kristina Schotter.
Võlakirjade märkimine kestab 20. maist kuni 5. juunini
Lords LB Asset Management’i hallatav investeerimisühing Atsinaujinančios Energetikos Investicijos (AEI) alustab 5 miljoni euro mahus võlakirjade pakkumist, mille fikseeritud aastaintress on 9%. Viimasesse tegevusetappi jõudnud ettevõte, mis haldab 165 miljoni euro väärtuses vara Poolas, Leedus ja Lätis, seab eesmärgiks müüa kõik toimivad ning arendatavad projektid hiljemalt 2027. aasta lõpuks. Viimasel ajal on AEI päikese- ja tuuleparke omandanud Suurbritannia ja Soome strateegilised investorid.
Enimloetud
1
Võlakirjade märkimine kestab 20. maist kuni 5. juunini
2
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele