Eamets: inflatsiooni kergitavad probleemid ei lahene sellel hetkel, kui tankerid lõpuks liikuma saavad

Kuigi euribor on juba üle kuu aja liikunud 2,4%-2,5% ümbruses ja prognoositakse inflatsiooni kiirenemist, ei tõstnud Euroopa Keskpanga nõukogu oma viimasel koosolekul rahapoliitilisi intresse. Ent keskpanga enda mustemate stsenaariumite järgi võib euroala inflatsioon sellel aastal küündida nelja protsendini, mis on kaks korda kõrgem kui eesmärgiks seatud inflatsioonimäär.
Bigbanki peaökonomist Raul Eamets
  • Bigbanki peaökonomist Raul Eamets
  • Foto: Raul Mee
Seega ei ole küsimus selles, kas intresse ikkagi tõstetakse mõnel järgmisel koosolekul, vaid pigem selles, et mitu korda neid tõstetakse.
Turgude ootused on sellised, et kuue kuu euribor on sügisel 2,8%, mis tähendab, et kaks-kolm intressitõusu tuleb veel. Välistatud ei ole ka rohkem tõuse kui realiseeruvad kõige negatiivsemad stsenaariumid.
Eesti Panga president: on üha tõenäolisem, et edaspidi tuleb intressimäärasid tõsta
Intressimäärade üle otsustamisel peab keskpank hindama kahe vastassuunalise jõu vahekorda. Ühelt poolt kiirendab energia kallinemine üldist hinnatõusu, teisalt kaasneb majanduse üldisema aeglustumisega aeglasem inflatsioon, kommenteeris Eesti Panga president Madis Müller Euroopa Keskpanga otsust.
Euroopa Keskpanga nõukogul oli hoolimata Iraanis sõja puhkemise järgselt kiirenenud hinnatõusust võimalik jätta intressimäärad seekord tõstmata muuhulgas tänu sellele, et finantsturgudel on pikemaajalised intressimäärad juba kerkinud. See tähendab, et rahastamistingimuste karmistumine, mis on vajalik hinnatõususurvetele vastu seismiseks, on teoks saanud ka ilma keskpanga otsese sekkumiseta. See n-ö avansiline mõju aga kaotab oma jõu, kui keskpanga intressimäärad jäävad pikemaks ajaks muutumatuks. Seetõttu tasub olla valmis, et lähiajal võib Euroopa Keskpanga nõukogu olla sunnitud intressimäärasid siiski tõstma.
Veel paar kuud tagasi tundus, et mul on võimalik oma viimase Euroopa Keskpanga rahapoliitika istungi järel tõdeda, et pärast keskpankurite jaoks üsna tormilisi aastaid on euroala hinnatõus lõpuks stabiliseerunud eesmärgiks seatud 2% lähedal. Pärast Iraani sõja puhkemist ja energiahindade järsku kallinemist ma paraku seda enam öelda ei saa.
Miks me näeme sellel aastal hinnatõusu kiirenemist ja miks see ei ole lühiajaline šokk?

Seotud lood

Analüüsid
  • 28.04.26, 13:23
Mertsina prognoos: EKP on selgusetuses, kuid sel neljapäeval intresse ei tõsta
Sel nädalal teevad oma intressimäärade otsused mitmete riikide keskpangad - Euroopa Keskpanga (EKP) kõrval veel USA Föderaalreserv, Inglise, Jaapani ja Kanada keskpangad. Samas on ebaselgus Lähis-Idas toimuva sõja ja energiahindade kõrgemal püsimise kestvuse osas teinud keskpankadel rahapoliitiliste otsuste tegemise keeruliseks.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.05.26, 14:33
Registreeru IIZI X Sorainen juhtide seminarile
Sündmus toimub juba 19. mail
Juhtidena püüame teha otsuseid, mis on sel hetkel äriliselt põhjendatud. Ometi võivad mõned otsused hiljem tekitada erimeelsusi, tuua kaasa vaidlusi ja tõstatada küsimuse juhi isiklikust vastutusest.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Finantsuudised esilehele