Swedbanki tänavuse tööstusuuringu tulemused näitavad, et Eesti tööstusettevõtted valmistuvad paremate aegade ootamise asemel järgmiseks kasvutsükliks. 68% uuringus osalenud ettevõtetest ootab tänavu müügitulu kasvu ja 55% plaanib investeeringuid suurendada. Aga kas laiem majanduskeskkond toetab neid plaane või on tõehetk alles ees?

- Swedbanki krediidiriski kontrolli osakonna juht Urmas Simson
- Foto: Rauno Liivand
Eesti majanduses on viimase kolme-nelja aasta jooksul olnud vaid lühike periood, mil majandus kasvas. 2025. aasta sisemajanduse koguprodukt (SKP) oli püsivhindades endiselt 3,5% väiksem kui 2021. aastal. Samas ei ole see langus olnud inimestele igapäevaselt väga nähtav: kaubanduskeskused on jätkuvalt külastajatest pungil, lennukites read täis ja tarbimine jaekaubanduses suurem kui 2019. aastal ehk enne seda perioodi, kui selle sektori näitajaid muutsid pandeemiaaja piirangud.
Selle taga on tõsiasi, et ettevõtted on suurema osa majandussurvest enda kanda võtnud. Töötajaid on hoitud, palgataset säilitatud ja lepitud väiksemate kasumitega. Teisisõnu on majanduslangus väljendunud eelkõige surves ettevõtete tulususele, mitte tööhõive järsus halvenemises ja inimeste sissetuleku vähenemises.
Nüüd on aga pilt hakanud taas muutuma. Energiahindade tõus, kõrgema intressi ootused ja jätkuvalt nõrk majanduskasv Euroopas tõstatavad küsimuse, kas siinse piirkonna majanduse jaoks on keerulisem aeg alles ees.
Teisalt võib küsida ka vastupidi: kas just sellises keskkonnas tekib investeerimiseks kõige parem võimalus? Ja investeerimise all pean silmas uute hoonete ja rajatiste ehitamist, seadmete soetamist, millega toota uusi tooteid jne, mitte olemasolevate varade omanikuvahetust. Kui kõigil on keeruline, siis on konkurents investeerimiseks vajalike ressursside pärast väike ja hinnad soodsamad.
Energiahinnad on lisamaks kogu majandusele
Energiahindadest ei pääse praegu üle ega ümber. Maagaasi hind, mis veel aasta alguses oli 30 euro kandis megavatt-tunni kohta, on liikunud 50 euro juurde. Nafta hind on kõikunud väga laias vahemikus ning see muudab keeruliseks prognoosimise, milliseks võivad kujuneda tänavused keskmised hinnad. Samas on aga just energiahind see, mis tähendab paljude tööstusettevõtete jaoks vahet kasumi ja kahjumi vahel - kasumi saaks ju suunata investeeringutesse.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti majandus taastub 2026. aastal ebakindlast väliskeskkonnast hoolimata. Kasvu toetavad eelkõige eratarbimise taastumine ja investeeringud, ent pikemas vaates jäävad arengut pidurdama tööstussektori nõrkus ja vajadus uute kasvumudelite järele.
"Tänavust majanduskasvu toetab peamiselt kodumaise nõudluse suurenemine. Ebakindlus prognoositäpsuse osas on suur, kuid eeldame oma põhistsenaariumis, et naftahinna šokk ning selle negatiivne mõju leevenevad selle aasta lõpuks. See peaks lubama majandusel järgmisel aastal paremini kasvada," võtavad Swedbanki ökonomistid Tõnu Mertsina, Liis Elmik ja Marianna Rõbinskaja kokku panga värske majandusprognoosi.
Võlakirjade märkimine kestab 20. maist kuni 5. juunini
Lords LB Asset Management’i hallatav investeerimisühing Atsinaujinančios Energetikos Investicijos (AEI) alustab 5 miljoni euro mahus võlakirjade pakkumist, mille fikseeritud aastaintress on 9%. Viimasesse tegevusetappi jõudnud ettevõte, mis haldab 165 miljoni euro väärtuses vara Poolas, Leedus ja Lätis, seab eesmärgiks müüa kõik toimivad ning arendatavad projektid hiljemalt 2027. aasta lõpuks. Viimasel ajal on AEI päikese- ja tuuleparke omandanud Suurbritannia ja Soome strateegilised investorid.