Kilvar Kessler: netikelmuste tõkestamine on läbi kukkunud - ettepanekud lahendusteks
Netikelmused on globaalselt järsul tõusuteel ning teenitud kasumite poolest jõudnud järele või isegi möödunud üleilmsest narkoärist. Seni on tegemist olnud odava ja madala riskiga kuritegevusega, kus tänu „skaleeritavusele" on teenimisvõimalused üüratud. Millest see räägib?
Loe AI kokkuvõtet
Kehtivad normid, lähenemised ja koostöövormid nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt on praeguseks läbi kukkunud.
Teame, et juba alates 1989. aastast tegutseb rahvusvaheline organisatsioon FATF, mille üheks eesmärgiks on rahapesu tõkestamine. Kelmused ja rahapesu on sama mündi kaks külge. Teame ka, et Euroopa tasandil tegutsevad mitmesugused koostöövormid kuritegevuse ohjeldamiseks ning siseriiklikult on aktiivselt tegutsenud erinevad asutustevahelised koostööplatvormid.
Paraku on tulemuseks järjest laienev ja süvenev kelmuste laine. Mida teha?
Tegelik koostöö
Senine lähenemine netikelmustele tuleb kõrvale heita. Lähitulevikus tuleb fookus suunata riikidevahelisele tegelikule koostööle ning vastavalt tugevdada olemasolevate või vajadusel uute rahvusvaheliste organisatsioonide rolli.
Raha tagasi saamine eeldab reaalajas toimivat rahvusvahelist koostööd, milleks kõik riigid kahjuks valmis ei ole.
Ka meie politsei on nentinud, et netikelmustega välja petetud raha ei õnnestu enamasti tagasi saada, sest vahendid liiguvad kiiresti välismaale. See väide ei ole siiski päris täpne. Raha on võimalik tagasi saada, kuid see on praegu erakordselt keeruline, kallis ja aeganõudev protsess, sest eeldab reaalajas toimivat rahvusvahelist koostööd, milleks kõik riigid kahjuks valmis ei ole.
Praktikast tean, et sellist koostööd on võimalik saavutada. Taustaks olgu öeldud, et olemas on rahvusvahelised professionaalsed ettevõtted, kes üsna agressiivselt ja ka tulemuslikult tegelevad petetud vara tagasivõitmisega ning suudavad selle klientidele tagasi tuua.
Karmimad karistused
Teiseks tuleb teha muudatusi riigisiseselt - vaadata üle õigusliku vastutuse raamistik. Netikelmuste puhul tuleks loobuda sellisest karistusõiguslikust lähenemisest, kus üks peamine rõhuasetus on kurjategija resotsialiseerimisel.
Seotud lood
Tehisintellekt areneb meeletu kiirusega ning aprillis toimunud riskijuhtimise ja sisekontrolli aastakonverentsil arutleti, kas inimesed, ettevõtted ja riigid suudavad sellega sammu pidada.
Võlakirjade märkimine kestab 20. maist kuni 5. juunini
Lords LB Asset Management’i hallatav investeerimisühing Atsinaujinančios Energetikos Investicijos (AEI) alustab 5 miljoni euro mahus võlakirjade pakkumist, mille fikseeritud aastaintress on 9%. Viimasesse tegevusetappi jõudnud ettevõte, mis haldab 165 miljoni euro väärtuses vara Poolas, Leedus ja Lätis, seab eesmärgiks müüa kõik toimivad ning arendatavad projektid hiljemalt 2027. aasta lõpuks. Viimasel ajal on AEI päikese- ja tuuleparke omandanud Suurbritannia ja Soome strateegilised investorid.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele