Erinevaid riske hinnates pigem tõenäoline see, et euroala hinnatõus kujuneb oodatust kiiremaks, kommenteerib Eesti Panga president Ülo Kaasik panga blogis avaldatud artiklis Euroopa Keskpanga otsust tõsta intressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra.

- Euroopa Keskpanga nõukogu liige ja Eesti Panga president Ülo Kaasik
- Foto: Eesti Pank
Euroala keskpankade koostatud värske prognoosi põhistsenaariumi kohaselt püsib hinnatõus käesoleva aasta teises pooles üle 3% ja jõuab tagasi 2% lähedale alles järgmise aasta teises pooles.
"Prognoos tugineb energiahindade turuootustele, aga pigem võib hinnatõus kujuneda oodatust suuremaks kui väiksemaks, sest endiselt valitseb suur ebaselgus, millal ja millise mõjuga sõda lõpeb. Selleks, et anda parem ülevaade, milliseks võib tulevik kujuneda erinevate eelduste kohaselt, koostati prognoosi juurde ka mitu alternatiivset stsenaariumi. Nende põhisõnum on sama - mida kauem konflikt Lähis-Idas kestab, seda rohkem ja seda kauem võivad hinnad tõusta ning kogu euroala majandusel läheb seetõttu halvemini," kirjutab Kaasik.
Hinnatõus euroalal on selgelt kiirenenud ja ulatus mais juba 3,2%ni. Lisaks energiakandjate kallinemisele on hakanud tõusma ka nende kaupade ja teenuste hinnad, mis sõltuvad suurel määral energiast. "Järjest väiksemaks on muutumas tõenäosus, et konflikt peatselt laheneb ning varasem olukord turgudel taastub. Pikale veninud konflikt tähendab ju omakorda seda, et ka varasema olukorra taastumine kestab pikemalt," nendib Kaasik.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti Panga presidendi sõnul on euroala majandus vaatamata Lähis-Ida sõjale seni siiski päris hästi vastu pidanud. Tööturu näitajad püsivad head - esimeses kvartalis kasvas hõive euroalal aastaga 0,5% ja tööpuudus püsis 6,3% juures. Ka euroala majanduse kasv jätkus, kui mitte arvestada suuri kõikumisi Iirimaa statistikas.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa Keskpanga (EKP) selle nädala rahapoliitiline otsus tuleb ajal, mil inflatsioon on tõusnud taas üheks euroala majanduse suurimaks riskiks. Euroala inflatsioon on viimastel kuudel kiirenenud peamiselt kallinenud energia tõttu, ulatudes mais 3,2 protsendini. Samal ajal on tõusnud ka ettevõtete hinnatõusu kavatsused ning tarbijate inflatsiooniootused, mis näitab, et hinnakasvu kiirenemine lähiajal jätkub.
Märkimisperiood kestab 26. juunini
Leedu Keskne Krediidiühistu (LCKU), mis ühendab Balti riikide suurimat krediidiühistute võrgustikku, alustab allutatud võlakirjade programmi teist etappi. Leedus, Lätis ja Eestis pakutakse investoritele 11.–26. juunini võimalust soetada kuni 4 miljoni euro väärtuses 8,25% tootlusega võlakirju. Emissiooni esimene etapp ületas pakkumist märkimisväärselt.