Margo Nõukas, kuidas on Ukraina sõda muutnud kaitseväe finantsjuhtimist?

Ma sain palju avarama käsituse kriisikommunikatsioonist. Mu enda kogemusele erinevatest kriisidest ja nendest läbi tulemisest lisandus teadmine kõikide teiste kaaskursuslaste kogemusest. Erinevate kaasuste arutamine ja võimalike lahenduskäikude läbimängimine nii teoorias kui ka praktikas, andis hea vundamendi järgmistele kriisidele reageerimiseks.

Üheks aspektiks on kindlasti sõnumi ja käsu selgus. Kaitsevägi on organisatsioon, kus juhtimissüsteem põhine kehtestatud käsuliinil ja käskude ja korralduste väljastamisel. Samuti olen Kaitseväes õppinud protsesside ja erinevate stsenaariumite läbi mängimist, et kõik süsteemid kriisiolukordades – ka rasketes sõjasituatsioonides – vastu peaksid ja toimiksid. Kaitsevägi on õppiv organisatsioon, mis võtab õppust nii positiivsetest kui ka negatiivsetest õpikogemustest. Toimepidevust lihvitakse pidevalt paremaks ning planeerimine on väga põhjalik.

Need aspektid on olulised ka väljaspool Kaitseväge teistes valdkondades, et asjad mitte ainult ei saaks tehtud, vaid saaks hästi tehtud.

Eks meil kõigil on mingisugune detailsuse piir, millest edasi ei saa me tööasjadest organisatsioonivälistele inimestele rääkida. Aga enamasti me saame oma tööga seonduvaid teemasid arutada piisava üldistusastmega või siis lahata kaasuseid, mis on juhtunud nt kolmandates organisatsioonides, aga meilegi aktuaalsel teemal.

Näiteks tänaselgi õppepäeval arutasimeüldiseid kaasuseid. Väärtuse sellistele aruteludele annab erinevate kogemustega inimesed jagatud mõtted, mida nad sarnastes olukordades teeksid või on teinud ning järeldused kui palju on erinevaid võimalikke lahenduskäike, mis kõne alla võivad tulla.

Teadmiste ja kogemuste pagas, mis osalevate finantsjuhtide „portfellis“ peitub, on tohutu – nende „portfellide“ kasvõi eemalt nägemine aitab endagi „portfelli“ paremaks teha.