Annika Vait: kui kliendil on tehinguga vaja edukalt lõpuni jõuda, siis ei tohi advokaat olla see, kes selle katki lõikab
Mida advokaat peab teadma ja oskama ning kuidas töötama, et ettevõtja saaks temalt tõeliselt kasulikku juriidilist nõu ja tuge? Millist nõu Eesti ettevõtjad praegu vajavad? Vastab advokaadibüroo RASK partner ja ärinõustamise valdkonna kaasjuht Annika Vait.
Kuidas on ärinõustamisele spetsialiseerunud advokaadi roll ajas muutunud?
Kui varem oli vaja koostada konkreetne leping, teha analüüs või kohtus vaielda, siis nüüd on palju juurde tulnud läbirääkimise poolt ning kliendil äris tekkivate nn jooksvate õigusküsimuste lahendamist. See on positiivne, sest jooksva õigusnõustamise kaudu saab palju erimeelsusi ja vaidlusi ennetatud ning läbirääkimiste kaudu meie klientidele omakorda pikki ja kulukaid vaidlusmenetlusi ära hoitud.
Tehinguturul on praegu üsna vaikne aeg, see peegeldab ka üldist majandusseisu. Aga ei midagi katastroofilist – tehingud tehakse ikka. Rohkem tundub olevat ehitus- ja töövaidlusi. Tööõiguses on märgata üha enam, kuidas tööandjad on hädas töötajate vaimse tervise probleemidega.
Oled tegelenud paljude ettevõtete ärinõustamisega. Mida see täpsemalt sisaldab?
Mul on välja kujunenud portfell ettevõtteid, kes pöörduvad mis iganes äritegevuse küsimusega. Näiteks, kas võib selle töötaja töölepingu lõpetada, kui ta tegi selliselt? Või on vaja ruumi välja üürida, tegevusluba või töötajale elamisluba või mõnda koostöölepingut – seinast seina küsimused. See meeldib mulle väga, kuna laiendab ka minu silmaringi.
Juriidiliselt kaardistame ärinõustajana ära, mis olukord on riskide, perspektiivi ning tegevusvõimalustega. Pakume omalt poolt välja, mis tundub mõistlik järgmine samm. Klient loomulikult otsustab, aga see tähendab, et pead võimaliku tegevuskava kokkupanekul tajuma ka kliendi ärilist sisu ja majanduslikku poolt. Alati ei ole esimene juriidiline lahendus tingimata see, mida kliendil on majanduslikult või muudest juhtimisaspektidest lähtuvalt mõistlik teha. Ka kliendi äri sisu ja spetsiifikat tuleb mõista.
Alati ei ole esimene juriidiline lahendus tingimata see, mida kliendil on majanduslikult või muudest juhtimisaspektidest lähtuvalt mõistlik teha.
Näiteks kontsernidel on palju sisereegleid. Kui sa neid ei tea ja lihtsalt vastaksid seaduse pinnalt, siis võid eksida mõne sisereegli vastu. Sellised aspektid on olulised, näiteks ka töösisekorra eeskirjad, raamatupidamiseeskirjad ja nii edasi. Tulenevalt praegusest õigusloome arengust kasvab ajas sisereeglite maht, seda ka väiksemate ettevõtete puhul. Kui oled aastaid koostööd teinud, siis tead juba enamus asju, mida uus nõustaja ei pruugi osata kliendilt küsidagi, ja see säästab ka meeletult kliendi ajaressurssi.
Mis tüüpi tööd meeldib sulle kõige enam teha?
Minu jaoks on keerukus põnev, eriti läbirääkimiste protsessis. Selleks, et pidada edukalt läbirääkimisi, tuleb eelnevalt ära teha mahukas töö ajaoludega kurssi viimiseks ning õiguslikust positsioonist ja võimalustest ülevaate saamiseks. Ilma korraliku ettevalmistuseta mul läbirääkimiste edukusse usku ei ole. Advokaat peab suutma oma nõudmisi ja argumente ka veenvalt põhjendada.
Minu jaoks on nii kohtueelselt kui menetluste kestel suurimaks eduks mõistlikel tingimustel kompromissi sõlmimine. Kui näen, et kokkuleppe kaudu saab klient kiire ja mõistliku lahenduse ning lõpuks saavad osalised eluga edasi minna ja tegeleda oma põhitegevuse, mitte vaidlemisega, siis see on minu jaoks edu.
Läbirääkimised on alati põnevad. Ükskõik, kui palju ette valmistad, on selles üllatusi. See on nagu kassi-hiire mäng, pead tajuma, kus on vastaspoole piirid. Kui kliendil on tehinguga vaja edukalt lõpuni jõuda, siis ei tohi advokaat olla see, kes selle poole pealt katki lõikab.
Hetkel kuum
Milline on praegu ettevõtluse olukord õiguslikust vaatest?
Palju on seadusandlikku ülereguleerimist, näiteks ESG nõuetega seoses. ESG nõuete maht ja detailsusaste tasuks kindlasti üle vaadata, see on meeletu halduskoormus ettevõtjatele. Kui seda ei piirata, hakkab see tulevikus igapäevases äris järjest enam ka ettevõtete vaheliste suhete kaudu laiemale ringile ühingutele täiendavat halduskoormust tekitama.
Mind häirib meeletult direktiivide kohati rapsides ülevõtmine. Uue seaduse kehtestamine ei peaks tähendama advokaatide palkamise vajadust.
Kuivõrd valdavalt olen ettevõtjate nõustajaks, siis nende igapäevaseid ärilisi raskusi kõrvalt nähes häirib mind meeletult ka direktiivide kohati rapsides ülevõtmine. Näitena võib tuua hiljuti jõustunud vilepuhujate kaitse seaduse. Kuigi seaduses on rikkumiste puhuks kehtestatud ettevõtjatele suured trahvid, siis näiteks määrust, millest peaks ühte liiki teavituskanaliga seotud täpsemad tingimused tulema, siiani kehtestatud ei ole. Ka seaduse sõnastus ja terminid jätavad ettevõtjatele palju arusaamatuks, palju jääb õiguslikku vaidlusruumi.
Minu meelest ei peaks uue seaduse kehtestamine tähendama advokaatide palkamise vajadust, need peaks ideaalis olema riigi poolt koostatud ja kommunikeeritud selliselt, et ettevõtjad saaks ilma täiendava teenuse sisse ostmiseta ise vajalikud toimingud tehtud.
Sinus on ettevõtlikku vaimu, pidasid ka oma advokaadibürood. Kust selline hoiak pärineb?
Mu vanemad pidasid hotelli, restorani, pubi, ning selle kõrvalt veel ka kodust turismitalu. Nad olid heas mõttes hunt kriimsilmad seitsme ametiga ja ka mina olin seal osaline. Ülikooli kõrvalt läksin tööle BigBanki, kus nägin pealt ühe väikeettevõtte kasvamist krediidiasutuseks, sealt edasi liikusin Glikmani advokaadibüroosse. Seejärel sai üle kümne aasta peetud ALTERNA advokaadibürood ja lõpuks jõudsin RASKi. Kindlasti on nii vanemate väikeettevõtja elu igapäevaselt pealt nägemine kui ka enda advokaadibüroo pidamine mind ärinõustajana palju arendanud. Mul on lihtne ennast ettevõtjate ja tööandjatega samastada, nende valukohti ja vajadusi mõista.
Advokaadibüroo RASK partnerid Annika Vait ja Timo Kullerkupp esinevad 11. aprillil Pärnu Finantskonverentsil ettekandega „Juht vastutab. Aga kuidas ja mille eest?“ Osta finantskonverentsi pilet SIIT.
Seotud lood
Advokaadibüroo RASK laiendas partnerite ringi. Seniste partneritega liitus ühinguõiguse ekspert Annika Vait.
Hoolimata kestvatest majanduslikest raskustest on vaidluste lahendamise turg Balti riikides näidanud märkimisväärset püsivust. Nagu ka muu maailm, seisavad Balti riigid silmitsi pandeemia järelmõjude, inflatsioonisurve ja geopoliitiliste pingetega. Need tegurid on oluliselt mõjutanud ka vaidlusi alates töövaidlustest kuni riigihangeteni. Regulatiivne järelevalve on erinevates sektorites samuti märgatavalt kasvanud.
Baltic Core Property Fund koondab kohaliku kapitali 400 miljoni eurose kinnisvaraportfelli loomiseks
Eelmisel aastal moodustasid Balti riikide investorid 92% piirkonna ärikinnisvara tehingute koguväärtusest, kuid sadu miljoneid eurosid maksvad kinnisvaraobjektid on seni olnud ligipääsetavad ainult suurkapitalile. Avalikult jaotatavad Lords LB Asset Managementi hallatava Baltic Core Property Fundi investeerimisfondi osakud võimaldavad sellele turule siseneda ka jaeinvestoritel. Fondi esimene kavandatud investeering on Vilniuse ärikeskus Artery, mis tegutseb 98 protsendilise täituvusega.
Enimloetud
2
3
Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini
6
Fondiosakutesse saab investeerida kuni 30. septembrini
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele