Tartu Erakooli finantsjuht: kuna lasteaeda tulevad juba pooleteiseaastased lapsed, annab rekordmadal sündimus kiiresti tunda

Väike finantstiim tähendab, et Allas teeb igapäevaselt ka pearaamatupidaja tööd. Samal ajal oodatakse temalt laiema pildi nägemist - selgust eelarves, tunnetust rahavoogudest ja arusaama, kuidas üks või teine otsus kooli rahakotti mõjutab. „Ma püüan alati pigem rohkem ettepoole vaadata," ütles ta. Koosolekutel tähendab see lihtsat, kuid järjekindlat küsimust: mida see otsus meile tegelikult maksma läheb ja mis juhtub aasta või paari pärast?

Allas asus ametisse seitse aastat tagasi ajal, mil suur osa kooli finantskorraldusest tuli algusest peale üles ehitada. Varasem majandustarkvara konsultandina töötamise kogemus andis talle harjumuse vaadata protsesse tervikuna. Esimese asjana võttis ta ette töökorralduse korrastamise ja digilahenduste kasutuselevõtu.

Kui varem käis asjaajamine paberkaustades ja käsitsi allkirjadega, siis nüüd liigub enamik dokumente elektrooniliselt ning korduvad tegevused on automatiseeritud. „Kuklas tiksub kogu aeg mõte, kuidas ma saaks täna teha asju nii, et homme oleks kergem," kirjeldas ta oma tööviisi. Eesmärk ei ole üksnes ajavõit, vaid ka vigade ennetamine - mida vähem käsitsi korduvaid liigutusi, seda väiksem on oht eksida.

Tehisintellekti kasutab ta oma igapäevatöös pigem vähe. Põhjus on lihtne: suurem osa ajast kulub raamatupidamisele ning seal ei ole ta veel leidnud tööriista, mis töövoogu märgatavalt lihtsustaks.

Digilahenduste kõrval hoiab Allas teadlikult alles ka lihtsad töövahendid. Tema laual on alati valge märkmik, teritatud harilik pliiats ja kalkulaator ning seinal suur valge tahvel. „Mulle meeldib asju enda jaoks läbi skeemitada," ütles ta. Enne lõpliku otsuse tegemist joonistab ta selle alati lahti - nooled, seosed ja võimalikud mõjud. Mõtte paberile panemine aitab tal näha tervikpilti ning märgata potentsiaalseid riske.

Allase vastutus ei piirdu ühe koolimajaga. Hariduse Edendamise Sihtasutuse alla kuuluvad lisaks Tartu Erakoolile ka kahe tegevuskohaga eralasteaed ning erahuvikool. See tähendab, et finantsjuhtimine peab arvestama eri vanuses laste ja erinevate õpikeskkondade vajadustega.

Ta selgitas, et sihtasutus peab korraga täitma hariduslikku missiooni ja ühtlasi tulema ka majanduslikult toime. Ligikaudu 60% tuludest tuleb riigi ja omavalitsuse toetustest, umbes 40% õppetasudest. Lisaks teenitakse väiksemas mahus tulu täiendkoolitustest.

Sihtasutus ei tööta kasumi nimel. Teenitud raha ei jagata välja, vaid suunatakse tagasi kooli arengusse ja jäetakse varuks keerulisemateks aegadeks. „Eesmärk on ikkagi nulli tulla. Kui Exceli viimane rida on plussis, tähendab see eelkõige stabiilsust ja võimalust edasi tegutseda," ütles Allas.

Viimane majandusaasta kujunes sihtasutusele heaks: varasem miinus sai kaetud ja natuke jäi ka puhvriks. See annab hingamisruumi, kuid Allase sõnul ei tähenda see, et rahaline pool oleks lihtsamaks läinud - vastupidi, otsuseid tuleb teha üha tihedamas kulusurves.