Krista Fischer: kui analüüsi tulemus tundub liiga ilus, siis enamasti on kuskil tehtud viga
"Minu kogemus teadlasena ütleb, et kui andmeanalüüsi tulemus tundub liiga ilus – ma näen üllatavalt suurt ja tugevat seost –, siis enamasti on kuskil tehtud mingi viga,” ütles statistikaprofessor Krista Fischer Äripäeva raamatuklubi saates.
Saade on inspireeritud sel kevadel eesti keeles ilmunud raamatust „Võib sisaldada valet“ ja raamatu üle arutame statistikaprofessori Krista Fischeri ning perearsti ja riigikogu liikme Eero Merilinnuga.
Saates võetakse vaatluse alla, miks võivad viia ka õiged andmed valede või eksitavate järeldusteni. Miks inspireerivate kogemuslugude põhjal tehtavad üldistused on ohtlikud? Milliseid vigu andmetest tõde ja tõestusi otsides tihti tehakse? Ja kuidas uuringutulemusi võidakse teadlikult või teadmatusest moonutada poliitiliste otsuste või rahastuse mõjutamiseks?
Eero Merilind arutleb äsjase valitsuse liikmete usaldamist hindava uuringu üle: „Väga ilus tabel on tehtud, aga kas tegemist on usalduse või tuntusega? Kui Erki Keldo ja Kuldar Leisi vastu on usaldus väike, siis kas asi võib olla selles, et neid ei tunta?“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saatejuht on Paavo Siimann. „Ettevõtjad, juhid ja spetsialistid, kes peavad uuringuid tellima, on paremad tellijad, kui nad selle raamatu läbi loevad – oskavad täpsemaid küsimusi küsida ja nõudlikumad olla,“ ütleb ta.
Andmeid ja fakte, tihti ka üksteisele vastu käivaid, kuid pealtnäha andme- ja teaduspõhiseid väiteid on tänapäeval võimatu ignoreerida – nende abil üritatakse suunata nii meie igapäevaelu otsuseid, firmade äristrateegiat kui ka riikliku poliitikat, tõdeb akadeemik Krista Fischer, Tartu Ülikooli matemaatilise statistika ja biostatistika professor.
Tänavu kevadel eesti keeles ilmunud rahandusprofessor Alex Edmansi raamat„Võib sisaldada valet“ ei püüa šokeerida lugejat paljastusega, et meid ümbritseb valeinfo – me juba teame seda. Selle asemel avab ta silmad palju keerulisemale tõsiasjale: valet ei levita ainult pahatahtlik propagandist, vaid ka hästi haritud ja heade kavatsustega inimene. Sageli oleme selleks meie ise.
Eelmisel aastal moodustasid Balti riikide investorid 92% piirkonna ärikinnisvara tehingute koguväärtusest, kuid sadu miljoneid eurosid maksvad kinnisvaraobjektid on seni olnud ligipääsetavad ainult suurkapitalile. Avalikult jaotatavad Lords LB Asset Managementi hallatava Baltic Core Property Fundi investeerimisfondi osakud võimaldavad sellele turule siseneda ka jaeinvestoritel. Fondi esimene kavandatud investeering on Vilniuse ärikeskus Artery, mis tegutseb 98 protsendilise täituvusega.