- ST
Tehinguturul tasub müüjatel ja ostjatel hakata sättima, et õigel ajal peol kohal olla
Juba mõni aasta tammub Eesti ettevõtete tehinguturg paigal, kuid investeerimisnõustajate ja advokaatide sõnul on õhus tunda kevade lõhna.
Ostuhuvilisi on, aga neil ei ole väga kiire ja konkurents on veel väike. Tehinguprotsessi kestus on 3—6 kuu pealt liikunud 6—18 või isegi 24 kuuni, kirjeldab olukorda advokaadibüroo Sorainen ühinemis- ja ülevõtmisvaldkonna juht Toomas Prangli.
Lisaks geopoliitilisele olukorrale on investoreid hoidnud tagasi ebakindel majandusolukord – kasvanud intressid ja energiahinnad. Üldise loiduse foonil käib mõnes sektoris siiski vilgas tegevus. Investeerimisühingu Redgate Capital partner Valeria Kiisk toob välja, et kõige aktiivsem sektor on nii Eestis kui globaalselt energeetika, sest sel turul valitseb pidev defitsiit ja hinnad on kõrgel. Ent teistest ärksam tegevus käib ka tehnoloogia-, meditsiini- ja finantssektoris.
Eestist on saamas kaitsetööstustehnoloogia Silicon Valley
Silm tasub peal hoida kaitsetööstustehnoloogia sektoril – ühinemis- ja ülevõtmistehinguid seal veel väga ei ole, riskikapitaliinvesteeringuid aga küll. Trendina on näha, et järjest suurem hulk Ukraina ettevõtjaid registreerib siin oma emaühingu, et Eesti kaudu raha kaasata.
„See loob võimalusi luua Eestisse arendus- ja tootmiskeskusi, et müüa kaitsetehnoloogiat laia maailma. Eesti on ukrainlastele silma jäänud seetõttu, et meil on tugev riskikapitali kaasamise ökosüsteem, kõigile kättesaadavad mudeldokumendid ning e-residentsus, mis võimaldab teha tehinguid distantsilt,“ selgitab Prangli.
“Eestis tegutsevaid Ukraina juurtega idufirmasid on märganud ka välisinvestorid. Sõjas olevasse riiki investeerida ei saa, mistõttu sobib mujal asuvasse emaettevõttesse investeerimine neile hästi. Teiste Balti riikidega Eesti selles vallas konkureerima ei pea, pigem leitakse üles meie kõrval ehk Poola. Leedu on atraktiivne pigem Valgevene juurtega, aga tänaseks sealt lahkunud tehnoloogiaettevõtetele,“ lisab ta.
Eesti investorid on jõukamad kui kunagi varem
Tehinguturu tsüklid on eri investorite nägu. „1990ndatel ostsid skandinaavlased Eestis ettevõtteid üles. Siis hakkas Eesti ettevõtjatele kogunema nii palju kapitali, et hakati ettevõtteid tagasi ostma ja välisturgudelegi liikuma. Viimastel aastatel on välisinvestor meie jaoks eelkõige tähendanud Leedu investorit, aga nüüd on lisandumas rahvusvahelised investorid. Konkurentsi on, aga see pole siiski veel tihe,“ kirjeldab Kiisk investeeringute dünaamikat.
Prangli sõnul pole taasiseseisvuse ajal Eesti investorid olnud kunagi nii jõukad kui praegu. Kümme aastat tagasi hakkasid Eesti ettevõtjad tegema suuremaid M&A tehinguid ja kohalike investorite hulk kasvab järk-järgult võrreldes väliskapitaliga. Leedu ettevõtted on viimase paari aasta jooksul ärganud ja hakanud Eesti ettevõtetele järele tulema.
Parim aeg müügi ja börsilemineku planeerimiseks on käes
Mida tehingunõustajad ettevõtjatele soovitavad? „Eesti on jätkuvalt tuntud nutikate lahenduste poolest ja tehnoloogiasektor on ka edaspidi meie parim võimalus. Eestis on praegu hea aeg õigete otsuste tegemiseks. Euroopa trende vaadates on märgata IPOde (aktsiate avalik esmane pakkumine) kasvu – kõrgperiood peaks saabuma 2—3 aasta pärast ja kes tahab oma ettevõtet börsile viia, peaks praegu hakkama selle peale mõtlema ja valmistuma, et õigel ajal kuumal turul kohal olla,“ annab Prangli nõu.
Hetkel kuum
Kiisk soovitab ettevõtjatel oma strateegia läbi mõelda: „Mis on sinu pikem plaan? Kui sa tahad oma ettevõtet maha müüa, siis tuleb see ka vastavalt üles ehitada ja sellele tasub mõelda kohe. Näiteks on ärisid, mida on omanikust või tiimist raske lahutada,“ paneb ta ettevõtjatele südamele.
Oktoobrikuu „Soraineni sageduse“ saates arutlevad advokaadibüroo Sorainen partner Kaupo Lepasepp ja advokaat Oliver Ämarik tehinguturu trendide üle: mis põhjustel ettevõtteid müüakse-ostetakse, miks tehingud ära jäävad, kust tuleb tänasel ostjaturul Eestisse kapital ning millele tasub ostu-müüki planeerivatel ettevõtjatel ja investoritel praegu mõelda.
Saatekülalised on investeerimisühingu Redgate Capital partner Valeria Kiisk ning Soraineni M&A valdkonna juht Toomas Prangli, kes on ka hiljuti ilmunud Balti tehinguturu trendide uuringu „Baltic Private M&A Deal Points Study 2024“ üks autoritest.
Seotud lood
Baltic Core Property Fund koondab kohaliku kapitali 400 miljoni eurose kinnisvaraportfelli loomiseks
Eelmisel aastal moodustasid Balti riikide investorid 92% piirkonna ärikinnisvara tehingute koguväärtusest, kuid sadu miljoneid eurosid maksvad kinnisvaraobjektid on seni olnud ligipääsetavad ainult suurkapitalile. Avalikult jaotatavad Lords LB Asset Managementi hallatava Baltic Core Property Fundi investeerimisfondi osakud võimaldavad sellele turule siseneda ka jaeinvestoritel. Fondi esimene kavandatud investeering on Vilniuse ärikeskus Artery, mis tegutseb 98 protsendilise täituvusega.
Enimloetud
2
Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini
4
6
3 peamist õppetundi
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele