Maaülikooli finantsjuht: mu töö meeldib mulle, sest see ala ei seisa mitte kunagi paigal
„Kümnest taotletavast projektist saad ehk ühe, kusjuures projekti raha lüüakse mitmeks aastaks lukku ja seda ei saa vastavalt sisendhindade tõusule muuta,“ kirjeldas Maaülikooli finantsjuht Kaire Klaus praegust teaduse rahastamist.
Maaülikooli peamiste finantsväljakutsena tõi Klaus välja tõsiasja, et kulud on hüppeliselt kasvanud igas valdkonnas, kuid tegevustoetused on viimastel aastatel näidanud väga tagasihoidlikku kasvu. Praegu riigieelarvesse kirjutatud kõrghariduse riikliku rahastuse suurenemine 15% järgneval neljal aastal aitab, kuid sellest on Klausi hinnangul vähe. “Meil on täiesti kriitiline vajadus investeerida, kuid vahendeid napib, sest õppe tegevustoetusest ja teadustegevuse baasfinantseerimisest tulenev raha suunatakse peamiselt ülikooli põhitegevusse” ütles ta.
Seotud lood
Tallinna Sadama juhatuse liige ning finantsjuht Andrus Ait ütleb, et Tallinna Sadam on muutlikele aegadele vaatamata mõõdukale kasvule suunatud ning laual on piisavalt kasvuprojekte, mis annavad tulevikus lisatulusid ning aitavad kriisist taastuda. Küsimus on peamiselt ajastuses ning selles, kuidas erinevaid samme astudes tagada ettevõtte kestlik kasv.
Oma ala professionaalide koostöös loodud eelarverakendus VeeRa on kasvanud Eesti avaliku sektori eelarveprotsesside digipöörde sümboliks ning võidab järjest enam kasutajaid ka teistes sektorites. Kui varem sõltus eelarve koostamine lõpututest Exceli tabelitest ja käsitsi andmesisestusest, siis nüüd pakub VeeRa pilvepõhist lahendust, mis on ühtaegu mugav kulujuhtidele ja ülevaatlik finantsjuhtidele.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Valmisolek maksta rohkem makse on järsult langenud
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele