Kui varasematel aastatel võttis Äripäev edetabeli koostamisel aluseks sisuliselt üle aasta vanad palgaandmed, siis sel korral tegime ajakohasema valiku maksu- ja tolliameti andmetega – samade andmetega, mida ettevõtjad ise on riigile edastanud.
Tabelisse hüpates võib mõni üllatuda, kui näeb eesotsas näiteks suure töötajaskonnaga ettevõtteid: ega siis ometi saa sajad või ka tuhanded inimesed nii kõrget palka? Tähelepanelikult äriühingu nime vaadates ja samal ajal töötajate arvu nähes on võimalik tuvastada, et mitmel puhul on tegu emafirma või grupi teiste firmade omanikfirmaga, kus sisuliselt on näha ettevõtte juhtivtöötajate tasud.
Oma mõju tasude kujunemisel on ka preemiatel ja koondamishüvitistel, seega tasub numbreid vaadates mõelda, mis peitub nende taga.
Kuna aastaid on Eesti keskmist palka vedanud infotehnoloogiaettevõtted, siis uurisime ka selle valdkonna liidritelt, mis trendid liiguvad. Tuleb välja, et ka seal tuleb nüüd auru välja lasta – raske aeg majanduses ulatub kaugele. Lähemalt saab lugeda artiklist "IT- ja idufirmade palgaralli põrkus päriseluga".
Järgnevas Palga TOPis toome esile 1000 Eesti parima töötasu maksjat.
Seotud lood
Riigiametnike keskmine palk kasvas ligi 10%
Rahandusministeerium avaldas möödunud nädala lõpus riigiametnike palgad, kus peaminister Kaja Kallas on oma palga poolest kolmandal kohal, samas möödunud aastal oli Kallas alles 11. kohal.
Avaliku palganumbriga tööpakkumistes olid esimeses kvartalis IT-tippspetsialistide palgad ühed kõrgemad, ent mitte esikohal.
Finantsjuhtide keskmine palk IV kvartalis märkimisväärset tõusu ei teinud, aga naisfinantsjuhtide palk on meestest üle 300 euro kõrgem. Harjumaa finantsjuhid saavad aga ühe maakonna finantsjuhtidest keskmiselt üle 1700 euro suuremat keskmist palka.
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Valmisolek maksta rohkem makse on järsult langenud
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele