Kuna PDF-arveid on juba aastaid saadetud meili teel, võib tekkida küsimus, miks ei võiks päris e-arveid (xml-formaadis masinloetavaid arveid) saata meili teel. Tundub, et süsteemi kasutuselevõtmine oleks lihtne ja odav. Paraku võib e-arvete meilitsi edastamine kujuneda hoopis kulukamaks kui e-arve operaatorite teenuste kasutamine ja põhjustada tõsiseid probleeme. E-arvete operaatori Telema tegevjuht Hele Hammer toob välja viis põhjust, miks tasub arvete meilitsi saatmise mõttest loobuda.
Telema tegevjuht Hele Hammer.
  • Telema tegevjuht Hele Hammer.
  • Foto: Raul Mee
1. Meilid (ja seega arved) ei pruugi saajale kohale jõuda
Nagu tavaliste meilide saatmise puhul, ei garanteeri ka e-arvete meiliga saatmise puhul keegi, et meil ja sellele lisatud xml-arve üldse kohale jõuavad. Uuringute kohaselt jõuab erinevate filtrite tõttu saaja postkasti ainult 76% meilidest ja probleem on pigem suurenemas. See tähendab, et iga viies meil läheb kaduma. Kui iga viies meili teel saadetud arve läheks kaduma, ei saaks ostjad kuidagi ostetud kaupade või teenuste eest maksta, vähemalt mitte ilma mitmekordsete arvesaatmise katseteta.
2. Meilide saatmisel puudub jälgitavus ja logi
5. Meili teel e-arvete saatmine on kallis
Meili teel e-arvete saatmine võib osutuda kallimaks kui e-arve operaatori teenuste kasutamine. Ootamatu väide: meili teel arve saatmine on ju tasuta, aga e-arve operaatorite teenuste eest tuleb maksta? Asi ei ole alati nii lihtne. Nimelt tuleb kõigi IT kulude hindamisel alati jälgida süsteemi ülesseadmise, ülalpidamise kui ka vigade paranduse kulu.
Meili puhul on ülesseadmise ja ülalpidamise kulu küll väike või olematu, kuid vigade parandus läheb tihti kalliks maksma. Teeme arvutuse ühe suurettevõtte näitel, kes saadab 10 000 arvet kuus. Eeldame, et neist 3% ei jõua saajani (eespool oli uuringute põhjal välja toodud, et kõigist meilidest läheb kaduma koguni 24%). Eeldame ka seda, et iga sellise intsidendi lahendamine (kõned kliendile, arve uuestisaatmine jms) võtab pool tundi ja seda teeb töötaja Eesti keskmise palgaga. Sellisel juhul tähendab see ettevõttele iga-aastast kulu üle 20 000 euro.  
Kuid kas väikeettevõte, kes saadab vaid mõnikümmend arvet kuus, peaks olema mures? Samadel eeldustel tuleb väikeettevõttel vigade käsitlemisega seonduv kulu hoopis väiksem. Kuid väikeettevõtete korral tuleb olulise elemendina mängu hilinenud või saamata jäänud tulu. Klientide poolt maksetega viivitamine ning arvete hilisem tasumine on üks peamisi põhjuseid, miks väike- ja keskmise suurusega ettevõtted raskustesse satuvad. Iga laekuv euro on arvel ja seda olulisem on, et kliendid ei saaks „kaduma läinud” arvete mugava vabanduse taha peituda.
 
Arvete saatmine meili teel on ebakindel, mittejälgitav, ebaturvaline ja mitteprivaatne ning võib kõigele lisaks osutuda kallimaks kui operaatorteenuse kasutamine. Kui te soovite, et teie ostuarved jõuaksid õigel ajal turvaliselt teieni ja teie müügiarved teie klientideni, soovitab Hammer arveid meili teel mitte saata. 
Boonusena võimaldab e-arvete transport läbi spetsiaalsüsteemide ka erinevaid kasulikke lisateenuseid. Alates lihtsamatest nagu arvete valideerimine ehk kontrollimine, kas kõik vajalikud väljad on täidetud, kuni keerulisemateni, näiteks kontrollimine, kas antud arvele eelnes ostutellimus, kas arvel näidatud tooted on üldse sortimendis või kas arvel näidatud hinnad vastavad kokkulepitud hindadele lepingus.
Veel saate e-arvete kohta lugeda SIIT.
Autor: Hele Hammer, Telema tegevjuht

Seotud lood

Uudised
  • 22.06.17, 12:25
Fitekist sai Eesti riigiasutuste koostööpartner
Finantstehnoloogia ettevõte Fitek alustas Eesti riigiasutustele arvehalduse täislahenduse pakkujana. Alates 20. juunist võtab Fitek vastu ja töötleb riigiasutustele saadetavaid ostuarveid ning saadab välja müügiarveid.
Uudised
  • 01.07.17, 12:19
Sander Aasna: e-arvetest on kujunemas uus norm
Omniva e-arvete lahendustele on üle läinud nii linna- ja vallavalitsused kui ka koolid, lasteaiad ja muud avaliku sektori asutused, kes näevad vajadust finantsprotsesside automatiseerimise järele.
  • ST
Sisuturundus
  • 11.05.17, 17:22
Kas teie ettevõtte andmed on kaitstud?
Ettevõtete majandustegevus on tihedalt seotud andmete kogumise, kasutamise ja jagamisega. Suhtluse efektiivsemaks toimimiseks on välja töötatud mitmesuguseid võimalusi erinevate suhtluskeskkondade, pilve- ja andmejagamise teenuste ja muude lahenduste näol. Sellest tulenevalt on aga kasvanud ettevõtete haavatavus küberrünnakute, andmete varguse ja manipulatsiooni suhtes.
  • ST
Sisuturundus
  • 16.11.26, 15:25
Kas ettevõte peaks aasta lõpus raha hoidma või investeerima äritegevusse?
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Finantsuudised esilehele