Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
IT-firmad viivad töökohad Eestist ära
Suuremate IT-firmade juhid tõdevad, et äri laiendamiseks tuleb luua üha rohkem töökohti teistes riikides, sest siin ei ole piisavalt töötajaid ja nende palkamine on liiga kulukas, kirjutas Äripäev.
Veel mõned aastad tagasi oli Nortalis üle 600 töötaja, kuid eelmise aasta lõpuks jäi nende arv juba alla 500. Ettevõtte juhi Priit Alamäe sõnul on Eesti Nortali jaoks oluline turg, kuid juba praegu on neil üle poole töötajatest Eestist väljaspool. „Ja see proportsioon pigem kasvab, sest Eesti turul on kasvupotentsiaal objektiivsetel põhjustel limiteeritud,“ tõdes ta.
Helmese 250 töötajast töötab ligi kolmandik täielikult või osaliselt Eestist väljas. „Teenust tellivad kliendid asuvad meil üle maailma laiali, aga meie inimesesed asuvad peamiselt Eesti ja Valgevene kontorites,” ütles ettevõtte juht Jaan Pillesaar. Helmese töötajate arv on aasta-aastalt kasvanud. Viimastel aastatel on Helmesega liitunud 40–50 uut inimest aastas, kuid järjest enam kaasavad nad uusi inimesi väljaspool Eestit.
„Eesti siseturu palgatase koos siinsete firmade palgakulu kahekordistavate tööjõumaksudega on loonud olukorra, et praegu on juba majanduslikult mõistlikum ja ka lihtsam palgata tarkvara arendajaid näiteks Portugalis ja Hispaanias kui Eestis,” tõdes Pillesaar. Ta rääkis, et Eesti maksusüsteem ei ole globaalse tarkvarafirma ehitamiseks kahjuks sobiv. “Meie liigume tasapisi Eestist ära ja alustame uusi kontoreid riikides, kus riik tarkvarateenuseid 80% koormusega ei maksusta.”
Eelmisel aastal moodustasid Balti riikide investorid 92% piirkonna ärikinnisvara tehingute koguväärtusest, kuid sadu miljoneid eurosid maksvad kinnisvaraobjektid on seni olnud ligipääsetavad ainult suurkapitalile. Avalikult jaotatavad Lords LB Asset Managementi hallatava Baltic Core Property Fundi investeerimisfondi osakud võimaldavad sellele turule siseneda ka jaeinvestoritel. Fondi esimene kavandatud investeering on Vilniuse ärikeskus Artery, mis tegutseb 98 protsendilise täituvusega.