Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigi rahareservis 405 miljonit eurot
Märtsi lõpul oli stabiliseerimisreservi varade maht turuväärtuses 405,5 miljonit eurot.
Möödunud aastal paigutati stabiliseerimisreservi 7,5 miljonit eurot, millest suurema osa moodustas Eesti Panga kasumieraldis.
„Stabiliseerimisreserv on riigi varu kõige mustemateks päevadeks,“ ütles rahandusminister Sven Sester. „Sellesse reservi paigutatud vara peab säilima, nii et investeerime seda ainult kõige kindlamatesse varadesse.“
Reservi vahenditest ligi kaks kolmandikku (65 protsenti) on investeeritud väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse ja ülejäänud kolmandik (35 protsenti) pankade võlakirjadesse ja hoiustesse.
Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Prantsusmaa riigi võlakirjad (19,8 protsenti portfellist), Belgia riigi võlakirjad (19,8 portfellist) ja Rootsi riigi võlakirjad (12,9 protsenti portfellist).
Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 82 protsenti ning hoiused ja kontojääk 18 protsenti.
Stabiliseerimisreservi vara paigutamise eesmärk on eelkõige tagada vara väärtuse säilimine. Valuutariski reservi vara paigutamisel ei võeta, kogu reserv on europõhistes varades. Teiseks peab reservi olema võimalik vajaduse korral kiiresti kasutusele võtta, mistõttu on teine eesmärk tagada kõrge likviidsus. Reservi vara paigutamise eesmärkidest on tulu teenimine alles kolmandal kohal.
Stabiliseerimisreserv loodi 1997. aastal mahus 44,8 miljonit eurot. 2009. aastal võeti reservist kasutusele 224 miljonit eurot maailma majanduskriisist tulenevate riskide vähendamiseks.
Reservi saab seaduse järgi kasutada üldmajanduslike riskide vähendamiseks, kriiside leevendamiseks eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muude erakorraliste olukordade lahendamiseks. Samuti võib reservi kasutada finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamiseks või ennetamiseks.
Seotud lood
Finantsinspektsiooni äsja avaldatud finantsteenuste turu ülevaatest nähtub, et turu suundumused olid 2016. aastal sarnased eelneva aasta omaga. Investeerimis- ja säästmistoodete mahu kasvu vedasid kohustuslikud pensionifondid ning pankade laenuportfelli koondjääk suurenes.
Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini
Lords LB Asset Managementi hallatav investeerimisettevõte Tewox viib kuni 29. septembrini läbi 19 miljoni euro väärtuses võlakirjade avalikku pakkumist. Esimeses jaotusvoorus esitasid investorid ettevõtte 10 miljoni euro suurusele võlakirjaosale taotlusi 17,4 miljoni euro väärtuses. Võlakirjade aastane tootlus on 8% ja lunastuskuupäev on 21. veebruar 2029.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini
4
Fondiosakutesse saab investeerida kuni 30. septembrini
6
3 peamist õppetundi
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele