Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Väikeaktsionäride kaitse koha pealt ei juhtu enne 2020. aastat tõenäoliselt midagi
Riigikogu Vabaerakonna saadikud esitasid justiitsminister Urmas Reinsalule arupärimise väikeaktsionäride õiguste kaitse kohta. Nad küsisid järgmist.
Kas erainvestorite käitumisel esineb erinevusi, mis tulenevad nende soost ja vanusest? Leho Laul leiab EBSis kaitstud magistritöös, et ajavahemikul 2011–2016 saavutasid mehed rühmana parema tulemuse kui naised.
Riigil on lühinägelik jätta vähemusaktsionäride huvid kaitseta, sest selline olukord mõjutab majandust laiemalt, kirjutab Anastassia Kovalenko Tartu ülikoolis kaitstud magistritöös „Vähemusaktsionäride investorkaitse parandamise võimalused Eestis“.
Minimaalseks üürituru suuruseks, millega saab luua eeldused tööjõu vajalikuks mobiilsuseks ja tagatakse teatud ühiskonnarühmadele ligipääs elamuturule, peetakse 20–30%. Eestis on vastav määr eri hinnangutel 15–20% kogu elamuturust. Valdavalt põhineb üüriturg eraisikutele kuuluval kinnisvaral, avaliku sektori üürieluase on marginaalse tähendusega.
Eesti ettevõtluses küllaltki levinud seisukoha järgi, mida esindab näiteks vandeadvokaat ja EBSi juhtimise õppetooli dotsent Urmas Arumäe, on äriühingu üle täieliku kontrolli puudumine vähemusaktsionäri äririsk, kirjutab Villu Zirnask Finantsjuhtimise Infolehe novembrinumbris.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.