Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti majanduskasv viie aasta kiireim
Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2017. aastal 2016. aastaga võrreldes 4,9%, teatas statistikaamet. 2017. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2016. aasta IV kvartaliga võrreldes 5,0%.
Statistikaameti teatel oli 2017. aastal SKP jooksevhindades 23 miljardit eurot. 2017. aastal oli Eesti majanduskasv viie aasta kiireim.
Enamikku valdkondi haaravasse kasvu panustasid enim ehituse, info ja side valdkond ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Aasta jooksul suurenes järk-järgult ka töötleva tööstuse panus majanduskasvu. Aasta kokkuvõttes ükski tegevusala majanduskasvu märgatavalt ei pidurdanud.
Ka alates 2016. aasta teisest kvartalist majanduskasvu pidurdanud põllumajandus hakkas aasta teises pooles suurenema. Samal ajal oli aasta teises pooles peamine majanduskasvu aeglustaja kaubandus, mis 2016. aastal oli majanduskasvu eestvedaja.
Programmeerimise ja tarkvaraarenduse toel jätkus tugev kasv info ja side tegevusalal, mille lisandväärtus suurenes 2017. aastal 15,6%. Peaaegu sama kiirelt (13,9%) suurenes lisandväärtus ka kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses.
Eesti majanduse suurima tegevusala ehk töötleva tööstuse lisandväärtus kasvas vaatamata tagasihoidlikule II kvartalile viimase kolme aasta kiireimas tempos – 3,9%. Aasta teises pooles langusele pöördunud kaubanduse tegevusala lisandväärtus suurenes aasta kokkuvõttes vaid 1,8%.
Varasematel aastatel jõudsalt suurenenud netotootemaksud jäid 2017. aastal võrreldes eelnenud aastaga peaaegu samale tasemele. Kuigi jooksevhinnas suurenesid need maksulaekumiste kasvu toel 5,4%, siis hinnamõjusid arvesse võttes oli kasv 0,1%.
Vaatamata tagasihoidlikule kasvule aasta keskel suurenes kaupade ja teenuste eksport 2017. aastal 2,9%. Eelkõige andis sellesse märgatava osa teenuste ekspordi endiselt tugev kasv, mis jõudis lõppenud aastal 6,2%ni. Enim mõjutasid seda transpordi- ja arvutiteenuste eksport. Kaupade eksporti pidurdas enim elektroonikaseadmete väljaveo vähenemine. Kaupade ja teenuste import suurenes 3,5%. Peamiselt mõjutas seda mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste sissevedu. Netoeksport küündis 2017. aastal 980 miljoni euroni, mis teeb 4,3% SKPst. See on viimase kuue aasta kõrgeim tase.
Sisemajanduse nõudluse kasv kiirenes teist aastat järjest ja jõudis 4,2%ni. Sisenõudluse eestvedaja oli eelnenud kolmel aastal languses olnud investeeringud, mis suurenesid 13,1%. Võrreldes 2016. aastaga kasvasid investeeringud pea igas sektoris ja valdkonnas.
SKP kasvu andis enim valitsemissektori investeeringute kasv masinatesse ja seadmetesse (0,4%) ning valitsemissektori (0,5%) ja mittefinantssektori (0,4%) investeeringute kasv muudesse ehitistesse ja struktuuridesse. Eratarbimine suurenes 2017. aastal 2,0%. Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused suurenesid Euroopa Liidu eesistumise toel 0,8%.
SKP kasv ületas 2017. aastal teist aastat järjest töötatud tundide ja hõivatute arvu kasvu. Sellest tulenevalt suurenes tootlikkus töötatud tunni kohta 1,9% ja hõivatu kohta 2,1%. Kuigi jooksevhinnas näitasid tööjõukulud mõningast kasvu aeglustumist, suurenes tööjõu ühikukulu siiski 3,6%.
2017. aasta IV kvartal
Hetkel kuum
Enim panustasid 2017. aasta IV kvartalis majanduskasvu info ja side, ehitus, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning töötlev tööstus. Samuti toetasid majanduskasvu olulisel määral energeetika ja transpordi tegevusalad. Peamiselt pidurdasid majanduskasvu hulgi- ja jaekaubandus ning kinnisvaraalane tegevus.
Sisenõudlus suurenes IV kvartalis 4,5%. Märgatavalt aeglustus aasta viimases kvartalis investeeringute kasv, mis oli võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 5,8%. Sellesse panustasid enim mittefinantssektori investeeringud muudesse ehitistesse ja rajatistesse ning telekommunikatsiooni seadmetesse, samuti valitsemissektori investeeringud masinatesse ja seadmetesse ning kaitseotstarbelistesse rajatistesse. Eratarbimine suurenes 2,6%.
Kaupade ja teenuste eksport suurenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 3,4%. Enim panustas kaupade eksporti kemikaalide ja keemiatoodete ning elektriseadmete väljavedu. Samade kaubagruppide toel suurenes kaupade ja teenuste import 4,2%. Peale selle suurenes märgatavalt ka mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste sissevedu. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli 3,6%.
Seotud lood
Sel nädalal 19 miljoni euro väärtuses võlakirjade pakkumist alustanud Lords LB Asset Managementi investeerimisettevõtte Tewox äritegevuse aluseks on Leedus ja Poolas tegutsevad kaubandusobjektid. Ettevõtte juht Paulius Nevinskas selgitab, miks peetakse kaubandusparke Euroopa turgudel, eelkõige Poolas, praegu üheks vastupidavaimaks ärikinnisvarasegmendiks ning millele peaksid investorid tähelepanu pöörama.
Enimloetud
2
Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini
4
Fondiosakutesse saab investeerida kuni 30. septembrini
5
3 peamist õppetundi
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele