Aasta alguses analüüsis riigikohus käenduslepingu võimalikku heade kommete vastasust (kohtuasjas nr 2 14 21710). Vaidluse asjaolude kohaselt olid laenuandjast pank (hageja) ja füüsilisest isikust kostja (käendaja) sõlminud käenduslepingu, millega käendaja tagas põhivõlgniku laenulepingust tulenevaid kohustusi maksimumsummaga 182 787,31 eurot. Käenduslepingu sõlmimise ajal õppis põhivõlgniku õest 20aastane käendaja ülikoolis ja tema igakuine sissetulek oli minimaalne.
Leping
  • Leping
  • Foto: shutterstock.com
Riigikohtu hinnangul võib käendusleping olla vastuolus heade kommetega ainuüksi käendaja vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu. Näiteks, kui maksimumsumma on sedavõrd ebaproportsionaalne, et käendajal ei ole ka minimaalset elatustaset säilitades ja jooksvaid vältimatuid kulutusi kandes eeldatavasti võimalik tagatava laenulepingu tähtaja jooksul sellist rahasummat tasuda ei sissetulekust ega olemasoleva või eelduslikult omandatava vara arvel.
Riigikohus on varasemalt rõhutanud, et laenuandja suhtes käendajaga vastutustundliku laenamise põhimõte käenduslepingule ei kohaldu. Laenuandjal on käenduslepingu sõlmimisel siiski kohustus teavitada käendajat olulistest asjaoludest, sh võlgniku majanduslikust seisundist (26. mai 2016 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-30-16).
Lisaks võib laenuandjatel tekkida vajadus nüüd analüüsida ka käendaja krediidivõimelisust, st käendaja võimekust käendatavat kohustust vajaduse (põhivõlgniku kohustuste rikkumise) korral täita ning kõik eeltoodu ka dokumenteerida (hilisema võimaliku tõendamiskohustuse täitmiseks). Käendaja võimete piire ületavate käenduslepingute sõlmimisest tuleks hoiduda. Vastasel juhul võib käendajal tekkida võimalus vabaneda käendatava kohustuse täitmisest pelgalt seetõttu, et käendatava kohustuse summa oli käendaja vara ja sissetulekuid arvestades ebaproportsionaalselt tasakaalust väljas.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.05.26, 10:12
Rootsis töötav Eesti insener: ainult ühe eriala teadmistest enam ei piisa
Alvian Hints on TalTech majandusteaduskonna ettevõtliku juhtimise MBA õppekava esimese aasta tudeng, kes on sündinud, elanud ja õppinud Tartus, kuid pärast magistrikraadi lõpetamist juba 10 aastat tegutsenud hoopis Rootsis ehitusinsenerina. Igapäevaselt töötab ta rahvusvahelises ettevõttes COWI. “Vabal ajal teen sporti ning kodus ootab mind alati 8-aastane tütar, kes aitab pärast tööpäeva fookuse kiiresti pereelule tagasi tuua,” sõnab ta.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Finantsuudised esilehele