Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Osaühing võib juhatuse liikmelt nõuda ülemäärase tasu tagastamist
Kui osanikud määravad tasu, mis ei ole mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja osaühingu majandusliku olukorraga, on osaühingul õigus nõuda juhatuse liikmelt ülemäärase tasu tagastamist.
Äriseadustiku § 177 lõikes 1 on sätestatud hääletamispiirang, mille eesmärk on vältida osaniku ja osaühingu huvide konflikti olukorras, kus osanikul võib tehingut tehes tekkida soov eelistada oma majanduslikke huve ühingu omadele.
Riigikohus selgitas 2018. aasta 23. mai lahendis nr 2-16-9415, et osanikud, kes otsustavad endale juhatuse liikme tasu määramist või endaga juhatuse liikme lepingu sõlmimist, ei või otsuse tegemisel kalduda kõrvale äriseadustiku § 1801 lõikes 2 toodud imperatiivsest põhimõttest. Selle põhimõtte kohaselt peavad osanikud juhatuse liikme tasude ja muude hüvede suuruse määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele osaühingu tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja osaühingu majandusliku olukorraga.
Kui osanikud määravad tasu, mis ei ole eeltooduga kooskõlas, on osaühingul õigus nõuda juhatuse liikmelt ülemäärase tasu tagastamist. Sellise nõude esitamise otsustamine juhatuse liikme vastu on osanike pädevuses, hääleõigus juhatuse liikmest osanikul, kelle vastu nõude esitamist juhatuse liikmena otsustatakse, on äriseadustiku § 177 lõike 1 alusel piiratud.
Igakuiseid õigusuudiseid saavad lugeda Äripäeva teabevara ja Finantsjuhtimise Infolehe tellijad.
Seotud lood
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Valmisolek maksta rohkem makse on järsult langenud
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele