Ebakindluse kasv suurendab säästmist rohkem kui intressimäärade kasv

Möödunud nädalal tuli Kantar Emor välja finantsseireuuringuga, kust selgus et umbes kolmandik Eesti inimestest hindavad oma majandusseisu heaks või väga heaks, aga palju on ka neid, kes sissetulekute kadudes saaksid hakkama vaid mõned nädalad. Kutsusime uude raadiosaatesse „Finantsuudised fookuses“ eestlaste säästmis- ja investeerimisharjumusi lahkama Luminori Baltikumi investeerimisnõustamise juhi Anton Skvortsovi ja Kantar Emori uuringueksperdi Lele Aagi.

Kantar Emori viimase finantsseireuuringu järgi hindab kolmandik Eesti elanikest oma majandusseisu heaks või väga heaks ja tervelt 90 protsenti vähemalt rahuldavaks, samas peab olukorda üsna või väga halvaks viiendik lõunaeestlastest ja 16 protsenti pensionäridest.

Eestlastel on raha rohkem, kui eales varem. Eraisikute pangakontodele on täna pargitud tublisti üle 7 miljardi euro. Summa on aastaga suurenenud nii umbes 10% jagu, mis näitab, et raha kipub lausa üle jääma. Kahjuks pole Euroopa keskpanga arvates majandus veel sugugi nii hea seisus, kui see eestlaste rahakoti põhjal näib. Läbi finantssüsteemi toiduahela väljendub keskpanga ettevaatlikkus selles, et hoiuarvel ei teeni raha intresside näol suurt midagi. Vastupidi – elukalliduse tõus kipub selle ostujõudu hoopis vähendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Kuni 29. juulini said Balti investorid märkida Leedu ühe suurima kinnisvaraarendaja KAITA Group ettevõtte KAITA LV LIVING SIA emiteeritud võlakirju. Kaheaastased võlakirjad pakuvad 10% aastast intressi ja minimaalne investeerimissumma on 1000 eurot.