Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Justiitsministeerium ootab ettepanekuid ettevõtluskliima parandamiseks
Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile muudatusettepanekud pankrotiseadusele. Eelnõuga püütakse lahendada maksejõuetuse revisjoni käigus tõstatatud olulisemaid probleeme, et muuta pankrotimenetlused kiiremaks, kulutõhusamaks ning läbipaistvamaks ja parandada seega Eesti ettevõtluskliimat tervikuna.
Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmandi hinnangul on Eesti pankrotiõigus küllaltki hästi välja kujunenud. „Sellest hoolimata, vaadates maailmapanga maksejõuetuse raportit, siis selle järgi on Eesti 47. kohal, samas kui maksejõuetuse valdkonnas tunnustatud riigid, nt Soome või Saksamaa, on esikümnes. Meie pankrotimenetlused on kas pikad ja kulukad või raugevad sootuks. Näiteks meie menetluse pikkus on 3 aastat, samal ajal kui Soomes kuni 11 kuud. Seega on selge, et arenemisruumi meie õiguses on,“ tõi Härmand näiteid.
Seotud lood
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Valmisolek maksta rohkem makse on järsult langenud
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele