Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mis äriühingutest peaks riik loobuma?
Bach kirjutas mullu Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud magistritöös „Eesti Vabariigi osalusega äriühingute eksisteerimise põhjused ja omakapitali tootlus“, et neljal juhul (14%) ei ole äriühing sobivaim vorm riigi funktsionaalse ülesande täitmiseks ja ühe ettevõtte puhul saab kattuvad tegevusvaldkonnad ühendada teise riigile kuuluva äriühinguga. Enamikul juhtudel (17) on riigi osalus tema sõnul oluline, sest turul eksisteerivad reaalsed turutõrked ja tuleb lähtuda julgeolekukaalutlustest. „Küll aga jääb õhku küsimus äriühingute operatiivse juhtimise kvaliteedist – kuivõrd suudetakse täita äriühingutele seatud omakapitali tootluse ning kapitalistruktuuri eesmärke, et tagada riigi elanike vara eesmärgipärane ja heaperemehelik valitsemine.“
Seotud lood
2018. aasta lõpus oli Eesti valitsussektoris varasid kokku 17,1 miljardi (2017. aastal 16,51 miljardi) euro väärtuses. Kohustiste maht oli 6,23 miljardit (2017. aastal 5,74 miljardit) eurot. Valitsussektori netovara oli 10,85 miljardit (2017. aastal 10,78 miljardit) eurot.
Oma ala professionaalide koostöös loodud eelarverakendus VeeRa on kasvanud Eesti avaliku sektori eelarveprotsesside digipöörde sümboliks ning võidab järjest enam kasutajaid ka teistes sektorites. Kui varem sõltus eelarve koostamine lõpututest Exceli tabelitest ja käsitsi andmesisestusest, siis nüüd pakub VeeRa pilvepõhist lahendust, mis on ühtaegu mugav kulujuhtidele ja ülevaatlik finantsjuhtidele.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Valmisolek maksta rohkem makse on järsult langenud
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele