Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pankrotimeistrid, värisege? Valitsus kavatseb luua maksejõuetuse teenistuse
Valitsus andis heakskiidu pankrotiseaduse muutmise eelnõule, mille jõustumise korral luuakse konkurentsiameti juurde maksejõuetuse teenistus, korraldatakse ümber pankrotihalduri tasu süsteem ning nõuete kaitsmise ja tunnustamise süsteem, koondatakse maksejõuetusasjad spetsialiseerunud kohtutesse ja tehakse muidki muudatusi maksejõuetuse menetlemise korraldusse.
Maksejõuetuse lahendamine on Eesti ärikeskkonna pikaaegne häbiplekk. Maailmapanga 2019. aasta Doing Businessi raporti kohaselt, mis põhineb 2018. aasta alguse andmetel, saadakse Eestis pankrotimenetluses tagasi keskmiselt 40,7 senti ühe euro kohta, samal ajal kui Soomes 88,3. OECD keskmine on 71,2 senti euro kohta. Kui kokkuvõttes on Eesti Doing Businessi edetabelis 18. kohal, siis maksejõuetuse lahendamise regulatsiooni ja tulemuste poolest alles 54. kohal.
Seotud lood
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Valmisolek maksta rohkem makse on järsult langenud
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele