Raamatupidamise korraldamisest mikroettevõttes

2018. aastal loodi Eestis oma tulu legaalseks deklareerimiseks lisavõimalus – ettevõtluskonto. See on mõeldud füüsilisele isikule, kes müüb kaupu või pakub teenuseid teisele füüsilisele isikule ja seeläbi teenib maksustatavat tulu.

Üks ettevõtluse ja majanduse põhireegleid ütleb, et selleks, et teenida tulu, tuleb teha kulutusi ehk kasutatud ressursside (tööjõu, materjali, seadmete, raha jms) eest tuleb maksta. Niisama, mitte millestki ei teki midagi. Nagu energia jäävuse seadus: energia kantakse üle ühelt kehalt teisele ja nii ka ettevõtluses luuakse ühest ressurssist teist.

Viimasel aastal kogu maailma raputanud koroonapiirangud on teinud ettevõtjate elu keeruliseks – äritegevus on soiku jäänud ja paljud sõltuvad ellujäämisel vaid valitsuse otsustest. Sellest tulenevalt on teravalt päevakorda kerkinud ettevõtete finantsiline jätkusuutlikkus, mis omakorda on suurendanud tähelepanu ettevõtte tegevuse ja ärimudeli jätkusuutlikkusele ning tulude-kulude analüüsile.

Ettevõttele väärtuse määramise põhjusi leiab mitu: kõige levinum põhjus on ettevõtete ost-müük, aga ka näiteks mõne osaniku osa väljaostmine või, vastupidi, uue osaniku liitumine, samuti panga või investorite nõue krediidi saamisel. Vahel võib olla ka lihtsalt soov oma „elutööd“ hinnata – kui palju loodud ettevõte täna väärt on.

Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.