Telefonipettuse ohvriks sattus ettevõtte raamatupidaja

Valitsus otsustas eile eraldada valitsuse reservist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 500 000 eurot täiendavateks investeeringuteks riigiportaali eesti.ee vananenud infosüsteemide kiirkorras uuendamiseks ja vajadusel sulgemiseks ning küberintsidentide ennetamiseks.

Sageli võib ettevõtte või organisatsiooni juhile tunduda, nagu oleks asutuse küberturvalisusega kõik nii nagu vaja. Paraku tuleb sageli halva üllatusena, et olukorda hinnatakse ekslikult paremaks, kui see tegelikult on.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt andis Riigikogu majanduskomisjonile ülevaate riigi küberturvalisuse hetkeseisust.

Turvalisuse mõiste muutub ajas koos tehnoloogia arenguga. Kui minevikus räägiti ettevõtete turvalisuse puhul pigem füüsilise vara kaitsmisest – kaamerad, lukud, valvesüsteemid –, siis täna on enamiku ettevõtete jaoks üheks suurimaks murekohaks digitaalsed ohud ehk küberturvalisus.

Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.