Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ärge üllatuge, kui euroala laieneb
Mõni asi on Euroopas hoolimata koroonapandeemiast ikka endine.
Maikuus läbi viidud Eurobaromeetri avaliku arvamuse uuring näitas, et Euroopa Liidu seitsmest riigist, mis peaksid kunagi eurole üle minema, aga ei ole veel läinud, ületab euroraha pooldajate hulk vastaste hulka viies riigis – Rumeenias, Ungaris, Horvaatias, Poolas ja Bulgaarias. Rootsis ja eriti Tšehhis aga on euro vastaseid endiselt palju rohkem kui pooldajaid.
Viimastel aastatel on keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalaste (environmental, social and corporate governance, ESG) lubadustega ettevõtete rohevarasse, aktsiatesse ja võlakirjadesse tehtud investeeringute tasuvus olnud suur. Rohefonde turustatakse agressiivselt ja sellisesse varasse investeeritakse umbes kolm miljardit dollarit päevas.
Riik kavatseb uutele tuuleparkidele kehtestada ühtse talumistasu maksmise korra. Talumistasu makstaks tuulepargi asukoha kohalikule omavalitsusele (KOV) ja tuulepargist vahetult mõjutatud isikutele.
Vilniuse kesklinnas Püha Jaakobi kvartalit haldav ettevõte Orkelos valdymas pakub kuni 9. novembrini 9,5% aastaintressiga võlakirju. Kvartali üüritavast pinnast on välja üüritud 98,9% ning seal tegutsev AC Hotel by Marriott Vilnius ületas selle aasta üheksa kuuga EBITDA plaani 19% võrra. Hotelli juht Evelina Šukytė sõnul olid paremate tulemuste taga nõudlus konverentside järele, juba enne avamist alustatud müük ning järjepidev tegevuse ja kulude juhtimine.