Julgeolekumaks peidab endas kurikavalaid lõkse, millest on võimalik eemale hoida
Ettevõtete kasumist tüki naksava julgeolekumaksu detailides paistab palju ebavõrdsust ja ebaõiglust, lähemalt vaadates leidub ka olukordi, kus maksu peavad maksma need, kel reaalselt kasumit ei ole.
Grant Thornton Balticu maksuvaldkonna juht Kristjan Järve ning vandeaudiitor ja partner Martin Luik selgitasid saates “Kasvukursil” plaanitava seadusega tekkivaid ebaõiglaseid olukordi ning kirjeldasid ka tekkivaid variante, kuidas oma maksukohustust vähendada.
Julgeolekumaks
Uus maks koosneb kolmest osast: 2 protsenti ettevõtete kasumilt alates 2026. aastast, 2 protsenti käibelt alates 2025. aasta 1. juulist ning 2 protsenti inimeste tuludelt alates 2026. aastast. Valitsuse praeguse plaani kohaselt kehtib maks 2028. aasta lõpuni.
Seotud lood
Oma ala professionaalide koostöös loodud eelarverakendus VeeRa on kasvanud Eesti avaliku sektori eelarveprotsesside digipöörde sümboliks ning võidab järjest enam kasutajaid ka teistes sektorites. Kui varem sõltus eelarve koostamine lõpututest Exceli tabelitest ja käsitsi andmesisestusest, siis nüüd pakub VeeRa pilvepõhist lahendust, mis on ühtaegu mugav kulujuhtidele ja ülevaatlik finantsjuhtidele.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Valmisolek maksta rohkem makse on järsult langenud
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele