Eesti Pank: majanduse taastumine on alanud, seda varjutavad kaubandustõkete oht koos hinnatõusuga

Kriisidest põhjustatud madalseisust välja ronimine võtab aga aega, sest Eestis on tootmine konkurentidega võrreldes järsemalt kallimaks muutunud ning sellega kohanemiseks peab paranema tootlikkus ja see toimub aegamisi. Tänavune majanduskasv küündib 1,5%ni ning kiireneb kahel järgmisel aastal 2,5% lähedusse.

Globaalne majanduspilt on muutunud keerukamaks ja see jätab jälje ka Eesti majandusele. Praeguseks USA poolt kehtestatud kaitsetollidel ja nendele vastuseks astutud sammudel on Eesti majandusele vähene mõju, kuid kaubandustingimused võivad veelgi halveneda. See mõjutaks Eestit tugevalt, kuna oleme väike ja avatud majandus, mis toetub suuresti ekspordile. Kui USA viib ellu lubaduse kehtestada Euroopa Liidu ekspordile 25% suurune tollimaks, siis see aeglustaks Eesti majanduskasvu tuntavalt, kuid ei peaks kaasa tooma majanduslangust.

Toidukaupade ja teenuste jätkuvale hinnatõusule annavad lisapanuse kõrgemad maksud. Tänavu tõstavad elukallidust kõrgemad toidukaupade ja teenuste hinnad, sealhulgas automaks, aga ka käibemaksu ja aktsiiside kergitamine. Kokku annavad maksutõusud umbes kolmandiku hinnatõusust, mis kiireneb keskpanga prognoosi järgi aasta kokkuvõttes 6%ni. Kuna aasta alguses tõusis ka tulumaks, siis inimeste palga ostujõud väheneb. See piirab omakorda tarbimist ja majanduse kosumist. Eesti inimeste kasutatav kogutulu, mis sisaldab nii pensione, muid tulusid, kui ka intressimäärade languse poolt pakutavat leevendust, püsib sel aastal ostujõu mõttes sarnasel tasemel eelmise aastaga. Olukord võiks minna paremaks 2026. aastal, sest nn maksuküüru kaotamisega väheneb maksukoormus ja suureneb keskmise netopalga ostujõud märkimisväärselt.