Sularaha osakaal telefonipettustes on kasvanud 44 protsendini
Telefonipettused on Eestis endiselt kõige levinum skeem, millega kelmid üritavad ohvritelt raha välja petta. Kuigi eelmise aastaga võrreldes on SEB andmetel telefonipettuste põhjustatud kahjusummad langenud, on nendes märgatavalt kasvanud sularaha roll: 2025. aasta kahe esimese kuuga moodustasid 44 protsenti telefonipettuste kahjudest sularahatehingud.
Petturi lähenemine potentsiaalsele ohvrile ei ole ajas suuresti muutunud, kuigi ka kurjategijad pingutavad, et võimalikult ajakohaste motiividega ohvrile läheneda. „Petturi põhjendus ohvrile ligipääsemiseks on näiteks mõni elektriga või tulumaksutagastusega seotud teema või juba tavapäraseks kujunenud kõne pangast, millega väidetakse, et ohvri nimel on näiteks võetud laen. Kurjategijate leidlikkusel ei ole piire ning pettus võib vabalt seisneda ka milleski senitundmatus,“ selgitas SEB pettuste ennetuse osakonna turbejuht Kätlin Kukk.
Sularaha osakaal telefonipettustes on jõudsalt kasvanud
Keskmine telefonipettuse põhjustatud kahju käesoleva aasta kahe esimese kuu näitajate põhjal oli 6200 eurot. Võrreldes eelmise aastaga, mil keskmine telefonipettuse käigus saadud kahju oli 6300 eurot, on kaotatud summades näha väikest langust. Kui varasemalt on kurjategijad üritanud ohvrilt raha kätte saada pigem kaarditehingute või ülekannete kaudu, siis 2024. aasta tõi sellesse trendi muutuse, mis visalt laieneb ka 2025. aastal. Uuenduslikuks käiguks on just sularaha osakaalu suurenemise telefonipettustes.
Seotud lood
Krüptovara kui potentsiaalselt tulusa investeerimisvõimaluse populaarsus on tohutult kasvanud, kahjuks meelitab see ligi ka kurjategijaid, kes on loonud hulga petuskeeme. Kuidas neid ära tunda?
Võrreldes paari aasta taguse ajaga on olukord finantspettuste vallas praegu hoopis teine – vähem efektiivsetesse petuskeemidesse hakatud punuma uuendusi. Kui erinevad skeemid pidevalt laienevad ja täienevad, siis kahjuks inimeste teadlikkus nendega koos ei kasva.
Maksekeskkonna Foorum: praegu on petturitel liiga lihtne inimestelt ja ettevõtetelt raha kätte saada
Elektrooniliste maksete ja ostuvõimaluste kiire arengu ja kasutamise kasvuga on viimastel aastatel märgatavalt suurenenud maksepettuste arv. Selle ennetamiseks on võtmeroll tarbija teadlikkusel, pankade ja makseteenuste pakkujate koostööl ning Euroopa välkmaksete määrusel, tõdeti 15. jaanuaril Eesti Panga eestvõttel toimunud Maksekeskkonna Foorumi (MKF) koosolekul.
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Valmisolek maksta rohkem makse on järsult langenud
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele