Rahamuulanduses kasutatakse eraisikute asemel järjest rohkem ettevõtteid. Mida teha?
Finantspettused said hoogu juurde koroona ajal ja on sellest ajast peale muudkui edasi kasvanud. Millised on suurimad riskid, millised lahendused juba töötavad ning mis roll on pettuste tõkestamises osapooltel – inimesel, ettevõttel, riigil?
Riskianalüüs peaks vaikimisi kaasnema kõigi äriarendustega ning olema äririskide kaardistamise lahutamatu osa. See ei ole formaalne dokument, vaid juhtkonnale mõeldud tööriist, mis näitab ära IT ja infoturbega seotud kitsaskohad ettevõtte põhitegevustes. IT-riskianalüüsi tegemist ei pea tingimata vedama IT-juht, vaid IT-tiimi kaasates saab sellega kenasti hakkama ka riskijuht, protsessijuht või finantsjuht.
Kuigi eraisikute keskmised kahjud möödunud aastal vähenesid, on kurjategijate sihtmärkidena üha enam esile kerkinud ettevõtted. Suurimaks ohuks Eesti ettevõtetele on võltsarvete saatmine, mis on toonud kaasa olulisi rahalisi kaotusi. Keskmine kahjusumma ulatus 2024. aastal 38 500 euroni, mida on aasta varasemaga võrreldes ligi 15 000 euro võrra enam.
Eelmisel aastal moodustasid Balti riikide investorid 92% piirkonna ärikinnisvara tehingute koguväärtusest, kuid sadu miljoneid eurosid maksvad kinnisvaraobjektid on seni olnud ligipääsetavad ainult suurkapitalile. Avalikult jaotatavad Lords LB Asset Managementi hallatava Baltic Core Property Fundi investeerimisfondi osakud võimaldavad sellele turule siseneda ka jaeinvestoritel. Fondi esimene kavandatud investeering on Vilniuse ärikeskus Artery, mis tegutseb 98 protsendilise täituvusega.