Paradoks: eestlased peavad end finantspettustest hästi informeerituks, aga kaotavad petistele ikka miljoneid
Hiljutises Citadele küsitluses märkis vaid neli protsenti Eesti inimestest, et neil puudub vajalik info finantspettuste vältimiseks või et see info pole neile lihtsasti kättesaadav. Sellele vaatamata on kriminaalidel õnnestunud näiteks pangapettustega selle aasta esimese poolega inimestelt välja rääkida peaaegu sama suur summa raha, kui terve eelmise aasta peale kokku (vastavalt 7,6 ja 8,8 miljonit eurot).
Seotud lood
Politsei- ja Piirivalveameti andmetel kaotasid Eesti inimesed poole aasta jooksul petturitele ligi 7,6 miljonit eurot, millest enam kui 4,5 miljonit moodustasid telefonipettused. Ainuüksi juunikuu jooksul jäid inimesed telefonipettuste tõttu ilma enam kui 2 miljonist eurost.
Elisa on saanud teateid petukõnedest, kus petturid esitlevad end Elisa töötajatena ning väidavad, et käibemaksumuudatusega seoses peab klient ühekordselt juurde maksma paar eurot ning küsivad selle ettekäändega kliendi isikuandmeid.
Võlakirju saab märkida 14. augustini
Lords LB Asset Management’i hallatav investeerimisühing Tewox alustab 10 miljoni euro mahus võlakirjade avalikku pakkumist. 220 miljoni euro suurust kaubanduskinnisvara portfelli haldav äriühing pakub Baltimaade investoritele 8% aastatootlust (intressi), võlakirjade märkimine kestab kuni 14. augustini.
Enimloetud
1
Võlakirju saab märkida 14. augustini
2
Viimased uudised
Hetkel kuum
Suurus loeb. Kolm lihtsat ettepanekut Eesti kapitalituru rahvusvahelisele kapitalile piisavasse mõõtu viimiseks
- ST
Võlakirju saab märkida 14. augustini
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele