Üle poole küberrünnakutest Baltikumis teevad finantskasu taotlevad kurjategijad, ent ka riiklikud ründajad ei maga
Asjaolu, et 80 protsendil juhtudest on sihiks andmete vargus, on märk sellest, et oht puudutab kõiki, rõhutab Microsoft.
Microsoft töötleb iga päevüle 100 triljoni signaali, tõrjub umbes 4,5 miljonit uut pahavarakatselist rünnet, analüüsib 38 miljonit identiteediriski ja kontrollib 5 miljardit e- kirja pahavara ning õngitsemise suhtes. Automatiseerimine ja kergesti kättesaadavad küberkuritegevuse tööriistad on muutnud ründed senisest mastaapsemaks, samas kui ehisintellekt aitab luuaüha usutavamat ja keerukamat ründesisu.
Küberjulgeolek on juhtkondade vastutus
Raport saadab selge sõnumi: küberturvalisus pole enam pelgalt IT- küsimus, vaid strateegiline juhtimisprioriteet. Ettevõtete juhid peavad lõimima turvalisuse iga digitaalse muutuse keskmesse.
Seotud lood
Petturid jahivad ettevõtteid, kelle igapäevases tegevuses liigub palju arveid, makseid ning e-kirju, et oma pettused nende sekka ära peita. Luminori pettuste tõkestamise spetsialisti Veiko Kiige sõnul muutuvad võltsarved ja petukirjad järjest usutavamaks ning selleks, et tuhanded eurod pangakontolt minema ei jalutaks, peavad ettevõtted oma sisemiste protsesside ja teadlikkusega pidevalt sammu pidama.
Sagenenud on õngitsus- ja arvepettused, kus ründajad kasutavad nii kõnesid, e-kirju, sõnumeid kui ka tehisintellekti abil loodud võltslehti, et inimestelt raha ja andmeid välja petta, hoiatab Elisa.
Poole aastaga kaotasid Eesti, Läti ja Leedu elanikud finantspetturitele kokku üle 20 miljoni euro, selgub ametlikest statistikatest. Suurimad kaotused registreeriti Eestis, kuid skeemide sarnasus näitab, et petturid tegutsevad ülepiiriliselt ja kohandavad oma võtteid kohalike olude järgi.
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Valmisolek maksta rohkem makse on järsult langenud
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele