Uuring: Eesti ettevõtted keskenduvad kasumlikkuse taastamisele ning kulude kontrollile, aga Leedu...

Uuringust, mis hõlmas enam kui 1200 väikese ja keskmise suurusega ettevõtet (VKE) Eestis, Lätis ja Leedus, joonistub välja mitmekesine Balti majanduspilt. Leedu ettevõtted paistavad silma kõige riskialtimatena: ligi iga neljas Leedu VKE plaanib 2026. aastal siseneda uutele eksporditurgudele. Eestis on vastav näitaja ligikaudu kaks korda väiksem, mis viitab ettevaatlikumale kasvustrateegiale.

Eesti ettevõtete jaoks on koduturg jätkuvalt kõige olulisem. Enamik VKE-sid plaanib keskenduda siseturule või tugevdada oma positsiooni juba olemasolevatel eksporditurgudel, mitte otsida aktiivselt uusi sihtturge. Kui laienemist siiski kaalutakse, eelistatakse lähiriike - eeskätt Balti riike ja Põhjamaid -, mis viitab soovile tegutseda tuttavas ja geograafiliselt lähedases keskkonnas.

SEB jaepanganduse juhi ja juhatuse liikme Monika Kallas-Antoni sõnul püsib ettevaatlikkus esimestest majanduse taastumise märkidest hoolimata.

„SKP kasvuks prognoositakse 2,7 protsenti ning inflatsioon peaks aeglustuma umbes kolme protsendi tasemele. Reaalpalkade kasv loob eelduse nõudluse taastumiseks ja ettevõtted näevad juba tellimuste paranemist. Taastumine on järkjärguline ning paljud ettevõtted ei soovi veel võtta rahvusvahelise laienemisega kaasnevaid täiendavaid riske, vaid keskenduda olemasolevatele turgudele" selgitas Kallas-Anton.

Balti riikide võrdluses on pilt mitmekesine. Leedu VKE-d on uutele turgudele laienemisel kõige aktiivsemad, keskendudes eelkõige Põhjamaadele ja teistele Euroopa turgudele, aga üha enam ka väljapoole Euroopat. Ka Läti ettevõtted on rahvusvaheliselt üsna aktiivsed, kuigi nende ambitsioonid jäävad Leedule alla.