Ukraina sõja alguses avastas Euroopa, kui kiiresti võib energiašokk majandusest kindlustunde viia ja inflatsiooni vallandada. Neli aastat hiljem andis Euroopa majandusele uue hoobi Iisraeli ja Ameerika Ühendriikide konflikt Iraaniga. Kumb on olnud Euroopale rängem?

Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:

  • miks on Hormuzi kriisi mõju euroala majandusmeeleolule seni jäänud väiksemaks kui Ukraina sõja alguses;
  • millised Euroopa riigid on seekord saanud suurima hoobi ja kuidas on kriisi raskuskese liikunud;
  • miks peavad ökonomistid praeguse kriisi suurimaks ohuks just inflatsioonihirmu ja stagflatsiooni riski.
Citadele panga ökonomist Aleksandras Izgorodinas
  • Citadele panga ökonomist Aleksandras Izgorodinas
Et neid kahte võrrelda, vaatame sama pikka ajaperioodi: konflikti alguse nelja kuud ehk jaanuar kuni mai 2022 ning jaanuar kuni mai 2026. Jaanuar on mõlema puhul sõjaeelne baasperiood.

Seotud lood

Uudised
  • 05.06.26, 17:32
Tarbijahinnad olid mais 3,7% kõrgemad kui aasta tagasi. Ökonomistid: aasta teises pooles ületab inflatsioon 4% piiri
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks mais võrreldes aprilliga 0,4% ja võrreldes 2025. aasta sama ajaga 3,7%. Eelmise aasta maiga võrreldes olid kaubad 3,1% ja teenused 4,6% kallimad.
  • ST
Sisuturundus
  • 18.05.26, 10:12
Rootsis töötav Eesti insener: ainult ühe eriala teadmistest enam ei piisa
Alvian Hints on TalTech majandusteaduskonna ettevõtliku juhtimise MBA õppekava esimese aasta tudeng, kes on sündinud, elanud ja õppinud Tartus, kuid pärast magistrikraadi lõpetamist juba 10 aastat tegutsenud hoopis Rootsis ehitusinsenerina. Igapäevaselt töötab ta rahvusvahelises ettevõttes COWI. “Vabal ajal teen sporti ning kodus ootab mind alati 8-aastane tütar, kes aitab pärast tööpäeva fookuse kiiresti pereelule tagasi tuua,” sõnab ta.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Finantsuudised esilehele