Eesti Pank: eksporditurgude mitmekesistamine on vilja kandnud, ettevõtete järgmine väljakutse on tootlikkus
Prognoosi peamine risk on hinnatõusu kiirenemine, kui praegused kallid energiahinnad ei lange. Eesti majanduse pikaajaline probleem on aga riigivõla kiire kasv.
Majanduskasvu on toetanud mitu tegurit. Sellest aastast rakendunud ühetaoline tulumaksuvabastus kõigile on suurendanud sissetulekuid ja eratarbimist, lisaks annab majanduskasvule hoogu ka riigivõla arvelt rahastatav valitsemissektori kulutuste kasv. Samal ajal on välisturgude olukord muutunud Eesti jaoks soodsamaks, toetades eksportivat tööstussektorit. Viimastel aastatel toimunud eksporditurgude mitmekesistamine on end ära tasumas. Eksporti toetab ka üleilmne tehisaruga seotud investeeringute kasv, mis on elavdanud väliskaubandust.
Senist kasvu on suuresti võimaldanud majanduslanguse ajal vabanenud tootmisvõimsuse taasrakendamine.
Samas tuleneb osa praegusest kasvust majanduse taastumisest. Senist kasvu on suuresti võimaldanud majanduslanguse ajal vabanenud tootmisvõimsuse taasrakendamine. Tööstussektori tootmisvõimsuse rakendatus on jõudnud sarnasele tasemele nagu stabiilse majanduskasvuga aastatel. Kui majanduslanguse ajal püüti hoiduda töötajate koondamisest ja töö intensiivsus võis seetõttu väheneda, siis praeguseks on paljudes tegevusharudes toimunud taastumine ning tööjõudu rakendatakse sarnase intensiivsusega nagu enne majanduslangust.
Edasine kasv sõltub seetõttu üha enam tootlikkuse suurenemisest, sest majanduses on jäänud vähem kasutamata ressursse, mille arvelt kasvada. Tootlikkuse suurendamiseks on vaja uusi investeeringuid, tehnoloogia laialdasemat kasutuselevõttu ja sobivate oskustega tööjõudu. Seetõttu peaks majanduspoliitika keskenduma järjest enam tootlikkuse ja konkurentsivõime parandamisele.
Majanduskasvu väljavaadet varjutab hinnatõusu kiirenemise risk. Inflatsioon on viimase aasta jooksul aeglustunud, kuid hinnasurve võib taas tugevneda.
Majanduskasvu väljavaadet varjutab hinnatõusu kiirenemise risk. Inflatsioon on viimase aasta jooksul aeglustunud, kuid hinnasurve võib taas tugevneda. Maagaasi ja kütusehindade tõus maailmaturul kiirendab juba praegu inflatsiooni, kandudes otseselt üle energia- ja transpordikuludesse ning kaudselt paljude teiste kaupade ja teenuste hindadesse. Seetõttu võib hinnatõusu aeglustumine osutuda ajutiseks ning ettevõtete ja tarbijate kindlustunnet mõjutavad endiselt nii energiahinnad kui ka geopoliitiline olukord. Kiirema hinnatõusu pidurdamiseks tõstavad keskpangad laenuintresse, mis omakorda pärsib ettevõtete ja majapidamiste investeeringuid ja kulutusi.
Palga- ja eratarbimise kasv on olnud prognoositust aeglasem ning seetõttu kasvavad aeglasemalt ka maksutulud.
Eesti majanduse üks olulisemaid probleeme on endiselt suur eelarvepuudujääk. Kui valitsus ei võta selle vähendamiseks täiendavaid samme, ulatub prognoosi kohaselt eelarvepuudujääk lähiaastatel üle 2,2 miljardi euro. Eelarvepuudujääk on mõnevõrra suurem kui varasemates prognoosides, sest palga- ja eratarbimise kasv on olnud prognoositust aeglasem ning seetõttu kasvavad aeglasemalt ka maksutulud.
Pikaajaline suur puudujääk on tõsine probleem, sest koos võlaga suurenevad ka iga-aastased intressikulud. Prognoosi kohaselt maksab riik 2028. aastal intressideks juba 472 miljonit eurot ja järgnevatel aastatel kasvab see summa veelgi. Kiiresti kasvav võlakoormus ja suur eelarvepuudujääk muudavad riigi rahanduse haavatavamaks ning vähendavad valitsuse võimalusi reageerida järgmisele majanduslangusele.
Mida kaugemale lükata puudujääki vähendavate otsuste tegemist, seda keerulisemaks need muutuvad, sest hiljem on vaja suuremaid kärpeid ja maksutõuse. Riigivõla kiire kasvu probleemi aitaks lahendada see, kui erakonnad lepiksid kokku, millisel tasemel oleks mõistlik Eesti võlakoormust hoida ja kui kiiresti tuleks riigieelarve puudujääki vähendada. Eesti Panga soovitus on näiteks lähtuda Eesti siseriiklikest eelarvereeglitest. See tähendaks eelarvepuudujäägi vähendamist 0,5% SKPst aastas ning aitaks pikemas perspektiivis hoida valitsussektori võlakoormuse ligikaudu 30% juures SKPst.
Seotud lood
Luminori sügisprognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus tänavu 2% ja järgmisel aastal 3%. Hinnakasv püsib mõõdukas ning palgakasv jätkab inimeste ostujõu parandamist.
Soome majandus on alates eelmise aasta lõpust tugeva paranemise teel ning selle mõju on jõudmas ka Eestisse, näitab OP Pohjola värske majandusanalüüs.
"Tänavust majanduskasvu toetab peamiselt kodumaise nõudluse suurenemine. Ebakindlus prognoositäpsuse osas on suur, kuid eeldame oma põhistsenaariumis, et naftahinna šokk ning selle negatiivne mõju leevenevad selle aasta lõpuks. See peaks lubama majandusel järgmisel aastal paremini kasvada," võtavad Swedbanki ökonomistid Tõnu Mertsina, Liis Elmik ja Marianna Rõbinskaja kokku panga värske majandusprognoosi.
Viimased Euroopa Komisjoni kindlustunde küsitlused näitavad, et Rootsi ja Soome majanduskindlustunne on tõusnud Saksamaa omast 10,6 punkti kõrgemale. See on suurim vahe viimase 21 aasta jooksul. jaoks on see oluline näitaja, sest Põhjamaade kindlustunde paranemine jõuab tavaliselt mõne aja pärast ka Eesti ja teiste Balti riikide ekspordini.
Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini
Lords LB Asset Managementi hallatav investeerimisettevõte Tewox viib kuni 29. septembrini läbi 19 miljoni euro väärtuses võlakirjade avalikku pakkumist. Esimeses jaotusvoorus esitasid investorid ettevõtte 10 miljoni euro suurusele võlakirjaosale taotlusi 17,4 miljoni euro väärtuses. Võlakirjade aastane tootlus on 8% ja lunastuskuupäev on 21. veebruar 2029.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini
4
Fondiosakutesse saab investeerida kuni 30. septembrini
6
3 peamist õppetundi
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele