“Veel üks loom juba niigi täis loomaaias.” Kas kasutajad võtavad digieuro omaks?
Oktoobri alguses Vilniuses toimunud Balti keskpankade konverents „Diving into the Digital Euro" kinnitas, et digieuro ei ole enam teooria: Euroopa Keskpank valmistab ette pilootprojekte, pangad hindavad mõju oma süsteemidele ning kaupmehed mõtlevad, mida uus makselahendus neile praktikas tähendab.
Ent samal ajal jäi digieuro huvirühmade paneelis kõlama üks läbiv sõnum: tehnilisest valmimisest üksi ei piisa. Kaupmeeste, pankade, tehnoloogiaettevõtete ja makseteenuse pakkujate esindajate arutelu keskseks küsimuseks kujunes see, kuidas vältida olukorda, kus luuakse järjekordne keeruline süsteem, mida inimesed kasutada ei taha.
Eesti Kaupmeeste Liidu juhi Nele Peili sõnul sõltub kaupmeeste valmisolek eelkõige kuludest. Kui digitaalne euro osutub olemasolevatest lahendustest odavamaks, on kaupmehed valmis selle kasutamist aktiivselt soodustama. „Kui digitaalne euro on kaupmehele odavam lahendus, oleme väga huvitatud selle kasutamise edendamisest."
Näeme digieuros Eestile olulist varulahendust puhuks, kui pankade makseteenused peaksid mingil põhjusel katkema, kirjutab Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Rainer Olt panga blogis. Samuti võimaldaks digieuro tema sõnul soodsamaks kaubelda globaalsete kaardiskeemide tasusid.
Eesti Pangas toimunud rahvusvahelisel konverentsil arutleti, kuidas aitab plaanitav digieuro teha lähitulevikus Euroopa majanduse jaoks kriitilisi makseid. Euroopa Liidu kontrolli all olev digitaalne maksevahend muutub üha olulisemaks, sest sularaha kasutatakse üha vähem ja geopoliitilised raputused tõstavad esile vajaduse olla strateegiliselt sõltumatu.
Eelmisel aastal moodustasid Balti riikide investorid 92% piirkonna ärikinnisvara tehingute koguväärtusest, kuid sadu miljoneid eurosid maksvad kinnisvaraobjektid on seni olnud ligipääsetavad ainult suurkapitalile. Avalikult jaotatavad Lords LB Asset Managementi hallatava Baltic Core Property Fundi investeerimisfondi osakud võimaldavad sellele turule siseneda ka jaeinvestoritel. Fondi esimene kavandatud investeering on Vilniuse ärikeskus Artery, mis tegutseb 98 protsendilise täituvusega.