Inflatsioon kerkis 4,2 protsendini. Ökonomistid kiiret leevenemist ei näe
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks oktoobris võrreldes septembriga 0,6% ja võrreldes 2025. aasta sama ajaga 4,2%. Eelmise aasta oktoobriga võrreldes olid kaubad 5% ja teenused 3,2% kallimad.
Kui suvekuudel oli hinnatõus aastases võrdluses viimase viie aasta väikseim, siis septembris ja oktoobris hakkas see taas hoogustuma. „Oktoobris mõjutas tarbijahinnaindeksi tõusu kõige enam transpordi ja eluasemega seotud hindade kallinemine," kommenteeris statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski.
Võrreldes 2025. aasta oktoobriga mõjutasid transpordiga seotud hindu enim bensiini 38,2% ja diislikütuse 59,7% kallinemine, mis tulenes jätkuvast sõjalisest konfliktist Lähis-Idas. Eluasemega seotud hindade suuremad mõjutajad olid torugaasi 60,8%, puitkütuse 12,6%, segaolmejäätmete äraveo 56,6% ja elektri 3,7% hinnatõus.
Toidukaubad on aastaga kallinenud 0,7%. Olulisemad mõjutajad olid köögiviljade 8,5%, valmistoidu 3,2%, leiva ja pagaritoodete 2,4% ning karastusjookide 4,4% hinnatõus. Teiselt poolt mõjutasid aga või 27,1%, jogurti ja muude piimatoodete 5% ning värske või külmutatud liha 3% hinnalangus.
Üldist hinnatõusu hoidsid aastases võrdluses tagasi rahvusvaheliste lendude 31,6% ja lasteasutuste teenuste 29,2% hinnalangus. „Viimase puhul mängib peamist rolli Tallinna lasteaedade hinnakirja muudatus, mille järgi on enamik Tallinna peresid alates oktoobrist osalustasu maksmisest vabastatud," põhjendas Veski.
Luminori peaökonomist Lenno Uusküla: iga kuuga kasvab hinnatõusu laienemise risk
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu septembris 971 miljonit eurot. Võrreldes 2025. aasta sama kuuga suurenes müügimaht 4%. Kasvu mõjutasid kõige rohkem tööstuskaupade kauplused, kus maht kasvas kolmandat kuud järjest, 2025. aasta septembriga võrreldes 5%.
USA ja Iraani konflikt, kõrgemad energiahinnad ning riikide kasvav võlakoormus on suurendanud survet intressimäärade tõusuks ja tõstnud võlakirjade tootlusi. See avab võimalusi, mida veel mõne aasta eest ei olnud.
Nii nagu Eestis, avaldas teise samba pensioniraha Leedu majandusele mõju vaid mõne kuu jooksul ning suurem osa rahast jõudis esmalt pangakontodele. Samas suutis Leedu vältida mõnda Eesti viga.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.