Eamets: seekord võib Eesti esialgne SKT kasvu näit suuna mõttes õige olla
Täna avaldasid II kvartali esialgsed SKP tulemused nii Eesti kui ka teised EL riigid. Oodatust natuke parema tulemuse tegi eurotsooni majandus tervikuna – kasv oli 0,1%. Eesti majandus kasvas 0,5%. Prantsusmaa majandus kasvas 0,3% ning Hispaania majandus kasvas 0,7%. Itaalia majanduses oodati samuti kasvu, kuid selle asemel oli 0,1% langus. Samuti langes 0,1% Saksmaa majandus.
Tegemist on mudeli baasi tehtud kiirhinnanguga, täpsustatud andmetele tuginev majanduskasvu näitaja avaldatakse alles kuu aja pärast.
Eesti I kvartali puhul erinesid kiirhinnang ja täpsustatud tulemused 1,5 protsendipunkti, mis on väga suur erinevus. Loodame, et seekord saab mudel tegelikele muudatustele paremini pihta. Ka kitsamate valdkondade majandusnäitajad näitavad kerget kasvu, seega see 0,5% kasv võiks olla seekord suuna mõttes õige.
Miks on vaja üldse kiirhinnangut? Riik peab järgmise aasta eelarve kolm kuud enne uue aasta algust Riigikokku esitama. Mida varem saadakse indikatsioon, kuidas majanduses on läinud, seda varem saab hakata tegema järgmise aasta majandusprognoosi, mis omakorda on aluseks järgmise aasta eelarvele. Eelarve Riigikokku esitamise nõue kindlaks tähtajaks on meil fikseeritud põhiseaduses.
SKP arvutatakse lõpuks kokku kolme erineva mõõtmisviisi tulemusena, mis kõik peaksid andma kokkuvõttes ühe ja sama tulemuse. Statistikaamet mõõdab majanduses loodud lisandväärtust, võtab kokku kõik tulud, mis on saadud ning hindab ära ka kulud, mida erinevad majandussubjektid on teinud. Päris lõplik tulemus näiteks eelmise aasta SKP kohta, tuleb alles selle aasta augusti lõpus.
ELi kasvumootori majandus ei kasva
Seotud lood
Eesti majandus alustas 2025. aastat SKP langusega, kuid olukord oli siiski parem kui pelgalt SKP numbri pealt järeldada võiks. Nüüd aga tundub, et toonane majanduse tsükliline paranemine on seiskunud.
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Valmisolek maksta rohkem makse on järsult langenud
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele