Läheneb palgapäev. Palgafailid tuleb üle kontrollida, maksudeklaratsioonid esitada ja töötajatele palgad välja maksta. Ent palgaarvestaja haigestub ootamatult või lahkub päevapealt töölt. Kas keegi suudab tema töö õigel ajal ja vigadeta üle võtta?

Tellijana saad artiklit lugedes teada:

  • milliste märkide järgi saab juhtkond aru, et palgaarvestus sõltub ohtlikult vaid ühest inimesest;
  • kuidas panna toimima varuplaan, mis aitab palgapäeva, deklaratsioonid ja ligipääsud kriisiolukorras kontrolli all hoida.
“Kui palgaarvestaja homme lahkub, ei tohiks varuplaan olla küsimus. See peaks olema vastus,“ ütleb EY raamatupidamisteenuste osakonna juht Marin Stroo.
Paljud organisatsioonid käsitlevad palgaarvestust rutiinse haldusprotsessina. Tegelikult on see üks kriitilisemaid tugifunktsioone: katkestus mõjutab otseselt töötajate rahulolu, ettevõtte mainet ja maksukohustuste täitmist. Sellest hoolimata sõltub kogu protsess paljudes ettevõtetes endiselt ühe inimese teadmistest ja kogemusest.
Ernst&Young Eesti on Äripäeva raamatupidamise teabevara koostööpartner.

Suurim oht on sõltuvus ühest inimesest

Palgaarvestuse riskidest rääkides keskendutakse tavaliselt süsteemidele, maksureeglitele ja andmekaitsele. Sama oluline on võtmeisiku risk: töökorralduse, kontrollide, tähtaegade ja erandite tundmine võib olla koondunud ühe spetsialisti kätte. Tema lahkumisel või eemalolekul võib selguda, et terviklik ülevaade protsessist puudub.
Tagajärjed võivad olla märksa laiemad kui hiline palgapäev:
  • töötajate tasude vale arvestamine;
  • maksudeklaratsioonide hilinemine;
  • andmete ebatäpsus finantsaruandluses;
  • täiendav töökoormus personali- ja finantsmeeskonnale;
  • usalduse vähenemine organisatsiooni vastu.
Probleem ei pruugi ilmneda tavapärase palgatsükli ajal. Tõsised raskused tekivad sageli alles keerukama juhtumi puhul, näiteks lõpparve, välislähetuse hüvitise, optsiooniprogrammi või kollektiivlepingu erisuse käsitlemisel.
Protsess on eriti haavatav siis, kui oluline teadmine ei asu süsteemis ega juhendis, vaid palgaarvestaja postkastis, märkmetes või harjumuspärases tööjärjekorras. Puhkusetasu erand, kokkulepitud kinnipidamine või välisriigis töötamise maksukäsitlus võib olla kord õigesti lahendatud, kuid järgmisele inimesele jääb otsuse alus teadmata. Seetõttu peab dokumentatsioon kirjeldama nii tegevust kui ka selle põhjendust.

Kas protsess on dokumenteeritud või sõltub mälust?

Seotud lood

Kasulik
  • 30.03.26, 07:00
EY selgitab: neli peamist viisi, kuidas palgaarvestuses petetakse, ja kuus viisi, kuidas seda ära hoida
Millised on peamised pettuseriskid palgaarvestuses, kuidas neid varakult avastada ja organisatsiooni kaitsta? EY Eesti raamatupidamisosakonna juhid Tiina Kralla ja Kaia Tuvike selgitavad.
Kasulik
  • 09.07.26, 07:00
Koondame palgaarvestaja ja paneme AI ta tööd tegema? Mitte nii lihtsalt!
Tehisintellekt muudab organisatsioonide toimimist rohkem kui ükski varasem tehnoloogiline hüpe. Üks valdkond, mille automatiseerimise üle arutatakse, on palgaarvestus. Kuna tegemist on reeglitel ja andmetel põhineva tööga, on palgaarvestus just üks neist valdkondadest, kus automatiseerimise potentsiaal on eriti nähtav. Kas AI suudab palgaarvestaja rolli täielikult üle võtta?
Kasulik
  • 05.08.26, 09:22
Eksperdid annavad nõu: kuidas vältida levinud vigu puhkusearvestuses
Aasta tihedaim puhkuste periood paneb tööandja puhkusearvestuse proovile. Kui arvestuses on aasta jooksul tekkinud ebatäpsusi, ilmnevad need sageli just puhkuse kasutamisel või töösuhte lõppemisel. Levinumaid vigu, puhkuse aegumise praktilist tähendust ja automaatika võimalusi riskide vähendamisel selgitavad EY Eesti raamatupidamisteenuste konsultant Samantha Lamber ja vanemkonsultant Jane Svilberg.
Kasulik
  • 06.10.26, 10:28
Palgaarvestus ei ole enam lihtsalt palga arvutamine: viis rahvusvahelise tööjõu riski
Rahvusvaheline tööjõud avab ettevõtetele uusi võimalusi, kuid muudab samal ajal ka palgaarvestuse ja maksukohustuste korraldamise keerukamaks. Millised olukorrad võivad tööandjale kaasa tuua maksu-, tööõigus- ja palgaarvestusriske ning millele tasub rahvusvahelise töökorralduse puhul kindlasti tähelepanu pöörata, selgitab EY Eesti palgaarvestusteenuse juht Kaia Tuvike.
  • ST
Sisuturundus
  • 23.09.26, 13:03
Baltic Core Property Fund koondab kohaliku kapitali 400 miljoni eurose kinnisvaraportfelli loomiseks
Eelmisel aastal moodustasid Balti riikide investorid 92% piirkonna ärikinnisvara tehingute koguväärtusest, kuid sadu miljoneid eurosid maksvad kinnisvaraobjektid on seni olnud ligipääsetavad ainult suurkapitalile. Avalikult jaotatavad Lords LB Asset Managementi hallatava Baltic Core Property Fundi investeerimisfondi osakud võimaldavad sellele turule siseneda ka jaeinvestoritel. Fondi esimene kavandatud investeering on Vilniuse ärikeskus Artery, mis tegutseb 98 protsendilise täituvusega.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Finantsuudised esilehele