Nii oligi Eesti päritolu kaupade eksport võrdlemisi mõõdukas, suurenedes aastases võrdluses 4%, kusjuures ka seda lükkas kiiremaks varasem ekspordilangus ja madalam võrdlusbaas. Kuna ekspordihinnad möödunud aastal tõusid 2%, oli ekspordikasv püsivhindades ehk mahu järgi tublisti tagasihoidlikum.
Kõige enam aitas Eesti päritolu kaupade ekspordikasvule möödunud aastal kaasa puittoodete, piimatoodete, kokkupandavate puitehitiste ning mineraalsete õlide väljaveo suurenemine. Samas pidurdas ekspordikasvu kõige enam teravilja ja puidutselluloosi väljaveo vähenemine.
Eksport Rootsi suurenes, kuid Soome vähenes
Riikide lõikes suurenes Eesti päritolu kaupade eksport enim Singapuri ja Poola, kuid tugevam kasv oli ka Lätti, Leetu, Rootsi, Saksamaale ja Itaaliasse. Seevastu pidurdas ekspordikasvu enim kaupade väljaveo vähenemine USA-sse, Soome ja Venemaale. Singapuri suunatud ekspordi taga olid mineraalsed õlid, Poola suunal kasvas eksport aga peamiselt puittoodete ning erinevate masinate ja seadmete väljaveo tõttu.
Seotud lood
Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas 5. veebruaril jätta baasintressimäärad muutmata - EKP võtmeintressiks ehk hoiustamise püsivõimaluste intressimääraks jääb 2,00%. Nõukogu järgmine rahapoliitiline istung toimub 19. märtsil.
Märkimisperiood kestab 26. juunini
Leedu Keskne Krediidiühistu (LCKU), mis ühendab Balti riikide suurimat krediidiühistute võrgustikku, alustab allutatud võlakirjade programmi teist etappi. Leedus, Lätis ja Eestis pakutakse investoritele 11.–26. juunini võimalust soetada kuni 4 miljoni euro väärtuses 8,25% tootlusega võlakirju. Emissiooni esimene etapp ületas pakkumist märkimisväärselt.
Enimloetud
3
Kolm eeldust paremaks juhtimiseks ja otsusteks
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele