Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas 5. veebruaril jätta baasintressimäärad muutmata - EKP võtmeintressiks ehk hoiustamise püsivõimaluste intressimääraks jääb 2,00%. Nõukogu järgmine rahapoliitiline istung toimub 19. märtsil.

- Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde
- Foto: Dirk Claus/ECB
"Meie ajakohastatud hinnang kinnitab veel kord, et inflatsioon peaks stabiliseeruma keskpika aja jooksul eesmärgiks seatud 2% tasemel," põhjendas EKP president Christine Lagarde seekordset otsust.
Euroala inflatsiooninäitaja, mis oli novembris 2,1% ja detsembris 2,0%, alanes jaanuaris 1,7%-le. Energiahindade inflatsioon aeglustus novembri -0,5%-lt ja detsembri -1,9%-lt jaanuaris -4,1%-le, toiduainehindade inflatsioon aga kiirenes novembri 2,4%-lt ja detsembri 2,5%-lt jaanuaris 2,7%-le.
Energia ja toiduainete komponenti välja jättes oli inflatsiooni keskmine näitaja novembris 2,4%, detsembris 2,3% ja jaanuaris 2,2%. Kaubahindade inflatsiooni näitaja tõusis 0,4%ni, samal ajal kui teenusehindade inflatsioon, mis oli novembris 3,5% ja detsembris 3,4%, aeglustus 3,2%ni.
Tugevam euro võib samuti aeglustada inflatsiooni praegustest prognoosidest rohkem.
"Inflatsiooniväljavaade püsib üleilmse poliitilise keskkonna volatiilsuse tõttu tavapärasest ebakindlam. Inflatsioon võib osutuda aeglasemaks juhul, kui tollimaksude tulemusel väheneks nõudlus euroala ekspordi järele eeldatust rohkem ning ülemäärase tootmisvõimsusega riigid suurendaksid veelgi oma eksporti euroalale," selgitas Lagarde tulevikuperspektiive. "Tugevam euro võib samuti aeglustada inflatsiooni praegustest prognoosidest rohkem. Suurem volatiilsus ja riskikartlikkus finantsturgudel võivad pärssida nõudlust ja pidurdada seeläbi ka inflatsiooni."
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa Keskpank peaks selle nädala kohtumisel oma intressimäärad samaks jätma. Sellisel juhul püsiksid need muutmata juba alates möödunud aasta juulist.
Selle aasta jooksul ei ole laenajatel tarvidust intressikulude kasvu karta, aga järgmisel aastal võib olukord Citadele panga peaökonomisti Kārlis Purgailise hinnangul muutuda.
Tundub loogiline, et kui ettevõtte müük ja kasum kasvavad, paraneb ka üldine rahaline olukord. Tegelikkus võib aga olla vastupidine. Ilma selge rahavoogude planeerimiseta muutub kasv kiiresti pingeliseks ning otsuseid hakatakse tegema alles kriisiolukorras. Miks see nii on ja mida juba eos muuta annaks?