Euroopa Liidus on makseteenuste reeglistiku reformist räägitud juba mitmeid aastaid. Seda nii tehnoloogia kiire arengu tõttu kui ka senise regulatsiooni lihtsalt ajale jalgu jäämisest tulenevalt. Nüüd ongi Euroopa Liit vastu võtmas kahte uut regulatsiooni - makseteenuste ja e-raha teenuste direktiivi ja makseteenuste määrust.
Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:
- milliseid makseteenuse ja e-raha pakkujaid võivad uued ELi reeglid kõige valusamalt mõjutada;
- kuidas muutuvad tegevusloa, registreerimise ja erandite tingimused ettevõtetele, kes on seni tegutsenud senise korra järgi;
- mida tähendab avatud panganduse reform väiksematele teenusepakkujatele, pankadele ja klientide andmete kasutamisele.

- Uue makseteenuste ja e-raha teenuste regulatsiooniga jõuab Euroopa Liit Eestile järgi, kirjutavad Soraineni finants- ja kindlustusõiguse advokaadid Anneli Krunks (vasakul) ja Krista Ševerev
.
Kuigi finantssektoris on uute regulatiivsete nõuete kehtestamine osa igapäevaelust, siis makseteenuste ja e-raha teenuste reformi on oodatud pikalt. Euroopa Liidu senine makseteenuste valdkonna regulatsioon pärineb 2015. aastast ning e-raha väljastamise oma koguni 2009. aastast. Regulatsioonide välja töötamise ajal võisid need olla isegi pigem innovaatilised, aga tänaseks on need lootuselt ajale jalgu jäänud.
Regulatsioonide vastuvõtmist oodatakse kolmandas kvartalis. Siiski mõjutavad need juba praegu makseteenust osutavaid ja e-raha väljastavaid ettevõtteid ning teisi antud teenustega seotud isikuid ja kliente.
Muudatused toovad makseteenused ja e-raha teenused regulatiivselt tänapäeva. Nende teenuste turg on viimase enam kui kümne aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse muutuse. Ajal, mil varasemad regulatsioonid välja töötati, elasime oluliselt teistsuguses keskkonnas. Tollal pakutud makselahendused on tänaseks suures osas iganenud - nende asemele on tulnud täiesti uued ja innovaatilised lahendused.
Muutusi mõjutasid maksete tehnoloogia kiire areng ja erinevad kriisid (nt COVID-19 pandeemia), mis tekitasid vajaduse uute teenuste ja toodete järele. Kõige olulisemat rolli mängib siiski ühiskonna enda areng. Digitaalajastul ootavad inimesed kiireid ja mugavaid lahendusi, eriti uute põlvkondade esiletõusu kontekstis.
Tänapäeval soovitakse maksta mugavalt ja lihtsalt mobiilis või nutikellas asuvate rakenduste kaudu. See võimalus peab olema kättesaadav igal ajal ja igas kohas - olgu selleks ostu sooritamine e-poes kodudiivanilt või makse tegemine mobiilirakenduse kaudu välisriigi väikeses külapoes.
Sellised ootused eeldavad teenusepakkujatelt enamat kui pelgalt makseteenuse pakkumist: vajalik on pidev tehnoloogiline arendustöö ja innovatsioon. Seetõttu on kaasaegsed makselahendused muutunud üha nutikamaks ning kujunenud sageli nn superäppideks, mis ühendavad välkkiired maksed, laia funktsionaalsuse ja kasutajasõbraliku kogemuse.
Uute tehniliste lahenduste levik toob paratamatult kaasa vajaduse regulatiivse lähenemise ümbermõtestamiseks. Senised reeglid ei arvesta piisavalt digitaalsete ja piiriüleste makselahenduste eripäradega, mistõttu peab regulatsioon arenema koos innovatsiooniga. Just seda oodatakse ka makseteenuste reeglistiku reformist.
Reformiga kaasnevad olulised muudatused
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
2025. aastat finantsinnovatsioonis ilmestasid nii ammu planeeritud arengud kui ka mõned ootamatused, kirjutavad advokaadibüroo Ellex Raidla vandeadvokaat ja fintech-valdkonna juht Anneli Krunks ning Ellex Raidla partner Marko Kairjak.
Digitaalajastu on toonud palju uusi digilahendusi ja võimalusi ning muutnud arusaama seni traditsiooniliselt toiminud teenustest. Muutunud on finantsteenuse klientide profiil ja soovid.
Wallester sai tegevusloa oma Ühendkuningriigi üksusele Eesti fintech-ettevõtte Wallesteri Ühendkuningriigi üksus Wallester UK sai Ühendkuningriigi finantsjärelevalveasutuselt Electronic Money Institutioni (EMI) tegevusloa.
Hooletu digitaliseerimine võib küberkurjategijatele avada uusi uksi. Seetõttu on oluline, et ettevõtted leiaksid õiged tööriistad ja -võtted, mis aitavad küberruumis turvaliselt tegutseda.
Võlakirjade märkimine kestab 20. maist kuni 5. juunini
Lords LB Asset Management’i hallatav investeerimisühing Atsinaujinančios Energetikos Investicijos (AEI) alustab 5 miljoni euro mahus võlakirjade pakkumist, mille fikseeritud aastaintress on 9%. Viimasesse tegevusetappi jõudnud ettevõte, mis haldab 165 miljoni euro väärtuses vara Poolas, Leedus ja Lätis, seab eesmärgiks müüa kõik toimivad ning arendatavad projektid hiljemalt 2027. aasta lõpuks. Viimasel ajal on AEI päikese- ja tuuleparke omandanud Suurbritannia ja Soome strateegilised investorid.